Tsitaat #168 Kurjad hobused

Mika: Teate, ma arvan et kõik hobused on autode peale kurjad, sest enne autode tekkimist nemad sõidutasid inimesi.
Mika: Teate, ma arvan et kõik hobused on autode peale kurjad, sest enne autode tekkimist nemad sõidutasid inimesi.
Räägime söögilauas sellest, kuidas me kohtusime Oliviaga. Olivia: Jah, siis ma püüdsingi ta võrku!Mika: Issi? Ta pole enam võrgus, ta on sul ära praetud!
Nuuh, tuli ära 🙂 Mika: Issi, ma ei taha midagi halvasti öelda, aga sa peaksid trenni tegema.
Mika sööb kahtlase väärtusega mahlapulka.Mina: See on ikka mingi täielik jura.Mika (noogutades): On küll jura…aga mulle maitseb!
Olivia läks õhtul sõbrannadega välja ja meil on issi-tütre õhtu. Need on kujunenud meil selliseks, et ostame midagi maitsvat (seekord burkse ja jäätist) ning vaatame mõnda filmi. Just filmi, mitte animatsiooni. Sest Mika on juba piisavalt suur ja ta on…
Mika: Ma tahan elada 100-aastaseks. Siis ma näen, kuidas mu lapsed kooli lähevad.
Mika: Issi ära söö veel, ootame emme ka ära.Mina: Ma ei söögi. Ainult maitsesin.Mika (paitades mu pead): Good boy!
Võtan Mikalt mütsi peast ja juhuslikult tõmban juustest.Mika: Ai!Mina: Oi, vabandust! Kas sai valus?Mika: Jaa, aga pole hullu.Mina: Jaa, pole maailma lõpp.Mika: Jah, pole. Maailma lõpp on siis, kui sa ära sured.
Sõidame kogu perega autoga. Vahepeal Mika teatab, et ta armastab meid. Olivia vastab, et ka tema armastab Mikat. Mina aga olen hõivatud oma mõtete ja auto juhtimisega ning vestlus libiseb minust mööda. Mika (nõudlikult): Aga sina issi?Mina: Mis?Mika: Kas armastad…
Olivia on hommikuti pigem kinnine, mõtlik ja “käivitub” aeglaselt. Mika kommenterib ühel hommikul Olivia olekut: Emme, sa oled nagu toores kana!
Eile käisime Mikaga Rocca al Mare Juuksikus. Juba tükk aega oli meil ja eelkõige Mikal kõrini sellest klambritega mässamisest. Tal nimelt on nii pikad, paksud ja libedad juuksed, et need vajuvad nagu kardinad talle silmade ette ning kukal on kuum…
Sõidame kolmekesi autos. Mika on vahetult enne midagi valesti teinud ja me arutleme Oliviaga tema käitumist ja kasvatamispõhimõtteid.Mika tagaistmiselt: Te ikka teate, et ma olen siinsamas?
Alustan pildiga, mille ma Mikale sünnipäevaks joonistasin. Igal aastal kingin talle ühe joonistuse teemal, mis oli Mika jaoks kõige olulisem. Nüüd, mil meie tütreke sammus oma viiendast eluaastast kuuenda suunas oli selleks täiesti kindlalt ükssarvik. Mida rohkem see ebamaiselt kaunis…
Viimane päev lasteaeda. Nagu ikka, maadleme (tegelikult terve perena) varajase ärkamisega. Üritan Mikat üles ajada.Mina: Kas sa siis ei tahagi lasteaeda? Viimane päev ju!Mika: Tahan ikka….et see juba ükskord lõppeks! 😡 Ma ei taha mõeldagi sellest, et aasta pärast läheb…
Mika: Issi, ma tean, et see on väga kallis, aga on üks asi, mida ma sooviks oma sünnipäevale:Mina mõtetes: Ükssarvik? Hiiglaslik tort?Mika: Ma sooviks oma sünnipäevale musta kalamarja.