Võta aega olla liblikas

Mõnikord langevad kõik asjad justkui iseenesest ideaalselt kokku. Nagu meie Vanasõna sarja teine raamat. See kujunes nii kergelt kiirelt ja sujuvalt justkui liblika tiiva puudutus. Just sellised asjad ongi elus nii lahedad kui on tunne, et juhuseid pole olemas nagu ütles Leslie Da Bass kord Tarielile. Aga see on juba üks teine lugu 🙂

Mina, Mika ja raamat meie esimese Mehhiko kodu aias, Cancunis.
See raamatukaas on siia nagu loodud. Liblikad lendlevad kõikjal ja suured kirkad õied meelitavad neid ligi.

Eelmise aasta sügisel hakkasime toimetaja Kadri Rahusaarega Koolibrist taas raamatuplaani pidama. Eelmine vanasõnade raamat “Sõna vägi on suurem kui sõjavägi” oli edukas. Seega arvas Kadri, et võiks sellele küll järje teha. Uue raamatu jaoks oli samuti pildid olemas, nii et vaja oli vaid lugusid. Väga rõõmustav oli, et ka Kadri Hinrikusel oli aega ja ta oli valmis taas jutud piltide juurde kirjutama. Kadri oli ka see, kes leidis raamatule superhea pealkirja – “Võta aega olla liblikas”. Seega sai kaanepildiks seda Gillian Duce lauset illustreeriv roosakas pilt papillonitüdruk Helenaga. See on tellimustöö, mille Helena perenaine lasi mul joonistada oma lahkunud koerakese mälestuseks. On ilus, et Helena mälestus elab veel palju laiemalt edasi. See pilt ja pealkiri hakkasid meie jaoks kohe nii hästi toimima. Arutasime Tarieliga, et selles on kergust ja samas mõtlemapanevat – elada hetkes ja mitte keskenduda nii väga argimuredele.

Mustikas pääses ka muidugi raamatusse nagu korralikule raamatu- ja muuseumikoerale kohane. Siinkohal ka soojad tervitused Margele!

Kuna Kadri valis raamatu pealkirjaks kirjaniku lause, mitte vanasõna, siis kirjutasime kohe ka selle autorile, et ega tal midagi selle vastu pole kui tema lause raamatu pealkirjaks saaks. Gillian on austraallasest kirjanik ja suhtlesime neti teel. Algul ei saanud kontakti, kuid mitmedal korral kirjutades, vastas Gillian rõõmsalt, et muidugi tohime ta lauset kasutada ja saatis meile oma heakskiidu ja edu soovid! Nii et võisin hakata kaanepildi värve timmima ja koos kujundaja Endla Tootsiga siniseid liblikaid sisulehtedele mustriks seadma.

Siselehe muster

Kadril olid ka juba kõik lood valmis ning ka raamatu kujundamine läks Endla käes nobedalt. Kadri kirjutas taas oma mõnusa huumoriga ja samas on raamatus lugusid, mis võtavad pisara silma. Keeletoimetaja Margit Ross kirjutas raamatu tagakaanele ilusa sisukirjelduse ja raamat võiski trükki minna.

Jaanuaris, enne reisi, saime raamatu kätte ja otsustasime selle Mehhikosse kaasa võtta, et seda siinsete liblikatega koos pildile püüda 🙂 See teema ja kõik minu värvid sobisid siia keskkonda nagu valatult. Kuidagi kujunes, et nii nagu meie raamatu pealkiri ütleb, nii me ka teeme 🙂 Võtame aega olla liblikad!!!

Meie pere

Suur-suur aitäh veelkord Koolibri kirjastusele ja Kadri Rahusaarele, kellega on alati nii sujuv ja meeldiv koostööd teha!!! 😀 Ja muidugi autor, Kadri Hinrikusele, Endla Tootsile ja Margit Rossile. Meil on nii tore tiim!

Raamat jäigi siia, Mehhikosse, kinkisime selle Mika uuele sõbrale, Sabinale 🙂

Leave a Reply