Tundub uskumatu, et täpselt nädal aega tagasi olime veel Meriemi perega Mehhikos Tulumi rannas. Palmid sahised, meri sinas ja see rand oli lihtsalt muinasjutuline!
Sabina ja Mika said terve imelise päeva koos liivas ja vees mängida ning vahepeal emade soovil ka merineitsid ja printsessid olla.
Seekordne rännak tagasi Eestisse oli tunnetuslikult pikk, kuigi keskis kokku nagu ikka Mehhikost tulles, umbes 24 tundi. Aga seekord koosnes see esmakordselt neljast lennust ja oli väsitav (eelmine kord tulime kolme lennuga).
Eestis võttis meid vastu sügav lumi ja Helgi sooja söögi ning angoorasokkidega. Seejärel maandusime oma koju ja pakkisime samal õhtul veel asjugi lahti, kuni mina otsustasin magama minna. Olime Tarieliga väga vähe maganud, lennukis vaid paar tundi ja lennueelsel ööl ka vähe, sest meil oli varajane lend. Mika sai õnneks lennu ajal päris hästi magada.
Läksin ja heitsin pikali ning uinusin kohe – kell oli 20:00. Selline kiire uinumine on minu puhul, tavaliselt võtab see pool tundi, kuni tund, haruldane ja ülimõnus! Magasin sügavat ning unenägudest kirjatud und – 14 tundi järjest :O 😀 See oli niiiiiiii hea! Ei teagi, kas kunagi olen nii pikalt maganud. Igal juhul tekitas see mulle üsna eufoorilise oleku ja ma muudkui vadistasin Tarielile ja Mikale sellest, kui lahe oli niimoodi magada. Ei seganud mind see, et Mika käis kl 3 öösel meie voodi juures ja ütles, et ta tahab süüa. Tarieli saatis tibu magama tagasi, sest oli öö ja ütles, et küll sa hommikul sööd. Tarieli ei saanud peale seda ärkamist kaks tundi und. Aga mina muudkui põõnasin ja vaatasin oma ilusaid unenägusid.
See on reisimise veel üks võludest, et ajavahe ja pikad lennud, tekitavad minus erilise väsimuse. Maa peal ei suuda ma end enamasti mitte kuidagi nii ära väsitada, et õhtul kiirelt uinuda ja sellist sügavat und magada. Reisides magan aga enamasti hästi ja peale selle lisandus veel üks airbnb, kus meil kõigil oli nii hea uni. Selleks on üsna kõva, kuid meeldivalt toetava madratsiga Tulumi kahemeetrine voodi. Magasime seal ülihästi ja kaua.
Igal juhul tegid need kaks ööund üksteise otsa mu ajule ja kehale mõnusa restardi. Väga hea tunne on! Ja tasa-pisi harjume ka Eesti karge ilmaga. Ilus on siin! Me oleme veel värsked ning päikesest, Mehhiko värvidest, ilusatest mälestustest, emotsioonidest, kookosest, hikkamast ja papaiast pakatavad.
