Tulime Mikaga just Tallinna Setu laste koolist, mida siin hoogsalt veab endine ülemsootska (Setu Kuningriigi valitseja) Annela Laaneots. Nägin eelmise aasta lõpus juhuslikult FB-s üht selle kooli üritust ja võtsin Annelaga ühendust. Kirjutasin talle, et olen Setumaalt pärit ja kas Mika tohiks ka sinna kooli tulla. Annela vastas nii armsalt, et muidugi võib ja et ta mäletab mind ja mu vanaema lapsepõlvest. Muidugi – elasime ju lastena mõlemad Mikitamäel ja mängisime seal majahoovides.
Esimest korda käisime Mikaga Setu koolis Setu uusaasta üritusel, kus oli kohal ka praegune ülemsootska Evelin Leima. Väga pidulik ja eriline oli koos kõigi uhkes rahvarõivas setu inimestega Setu hümni laulda. St meie pere kahjuks veel sõnu ei teadnud, aga ikka oli nii võimas seda kogeda.
Eile käisime Mikaga kahekesi. Annela rääkis, et hakkame sel korral Setu tantsupeoks laste tantse harjutama. Mõtlesin esialgu, et vaid lapsed tantsivad. Kuid selgus, et iga lapse paariliseks on tema vanem – nii on kindel, et terve paar on kohal või siis puudu. Mulle, kui endisele rahvatantsijale, oli see muidugi ülimalt äge elamus. Harjutasime tund aega nelja tantsu ja see pani ikkka vere korralikult vemmeldama. Tõepoolest, need polnud vaid tantsusammud, mis mind niimoodi käivitasid, vaid see koosolemise ja kuulumise tunne. See oli tõesti võimas! Nüüd pean endale veel setu rahvariided muretsema. Mikal on need tänu mamma Inesele kenasti olemas ja siis saamegi uhkelt suvel setu tantsupeol tantsida.
Õhtu tegi eriliseks veel see, et Anne Veesaar käib ka Setu kooli üritustel ning oli kohal ka eile. Mika, kes on sarjaga “Õnne 13” üles kasvanud, soovis juba eelmisel korral Annele öelda, et teab ja fännab teda, aga ei leidnud selleks sobivat hetke. Eile võttis ta julguse kokku ja läks ütles Annele, et on Õnneka ja Mare suur fänn ning sai suure sooja kallistuse osaliseks. Mu süda sulas, Anne on tõesti nii särav, alati naeratav ning nagu tuttav inimene. Nüüd selgus, et ka setu rahvusest.
Nii et vaid positiivsed emotsioonid!
Läksin sinna Setu kooli nõrga peavalu ja väsimusega, kuid sealt ära tulin palju parema enesetundega. Mu sees oli midagi suurt ja sooja. Ja üle saja aasta ütlesin lahkudes setu keeles: “Aitüma ja hüva õdagot!” Aitüma tõesti kõigile neile toredatele inimestele!