Eelmisel aastal osales meie koerafoto võistlusel nii palju lahedaid kutsasid, et neid jätkub joonistada veel siiani (üks vahva tegelane on veel tulemas). Aga eelmise aasta lõpus joonistasin armsa koeratüdruku Nova Scotia Retriiver Chilli. Ta oli kutsikana lihtsalt nii armas, et…
Mika mängib nukkudega ja tutvustab mulle: See on Bella, tema on laps. See on Kati, tema on emme. Mina: Aga kes nad sulle on? Mika: Vennad!
Joonistasin üles Mika arengu tema elu esimesel eluaastal, mil beebist saab väikelaps ja toimuvad tema füüsilises arengus kõige suuremad muutused. Iga kuu kohta üks pildike. Nii lahe oli neid fotosid üle vaadata. Tahtsin anda edasi Mika aktiivsuse muutumist – lamamisest…
Meie sõsarbrändi Lucky Son of a Bitch BFAM`i sari täienes ka ühe pildi võrra. Joonistasin kolli Lunast langenud ingli. Kes siis veel kui mitte langenud ingel ei kanna peas mustadest roosidest verepisaratega okaspärga … Meeldetuletuseks – Vanasõnade sarja leebe kolli…
Mika teeb voodis Tarieli pea lähedal ohtlikult võimsaid hüppeid.Mina: Mika, ettevaatust, kas sa oled mingi luchador!?Mika: Ma ei ole luchador!!! See on beebide keel (kasutab väljendit kui talle ei meeldi meie jutt) 😄 #nacholibre #jackblack
Mika sööb peale lõunasööki magustoitu. Pakub mulle ka mandariini viilu. Ma keeldun, aga Mika ütleb “Issi, võta-võta, ma olen lahke!”. Ok, võtan vastu, miks mitte 🙂 Pool tundi hiljem istume Mikaga koos ja joonistame. Mingi hetk tuleb mul magusa isu…
Kui me vahepeal ei taha, et Mika saaks aru, mida me räägime, siis läheme üle inglise keelele. Aga Mika saab hästi aru, et seda tehakse mingi info varjamiseks ja siis turtsub kurjalt: “Lõpetage ära see beebide keel!”
Mika: Ma armastan kõiki maailmas!
Mika: Emme ja issi suus on koledad bakterid. Mika suus on ilusad bakterid. Ise on väga rahul oma avastusega ja siis lisab äärmiselt tähtsa näoga: Nii need asjad käivad!
Mika: Issi, kui ma väike olin, siis tulin emme kõhust… Mina: Jaa, kõik õige. Mika: …ja siis läksin issi kõhtu!
Olivia teeb Mikale hommikul võileiba, hakkab sellele keeduvorsti peale panema. Mika: Emme, tahan rasvatükkidega vorsti! Suitsuvorsti soovis preili 🙂
Vanasti oli hea. Kui meil juhtus kodus olema küpsiseid või puuvilju või kommi või pähkleid või mingeid muid nämmasid, siis ma läksin ja võtsin neid siis, kui ma tahtsin. Kui Mika sündis, siis toimis kõik samamoodi. Kui tütreke oli juba…
Nüüd juba paar kuud pole Mika kasutanud lutti. Päevasel ajal polnud see tal suus juba üle aasta, aga une ajaks ta siiski seda nõudis ja seda väga resoluutselt 🙂 Seega ma arvasin, et luti-võitlus saab olema raske, aga tegelikult läks…
Olen ikka mõelnud, et tahan elada nagu filmis, kus kõik sündmused, tunded ja värvid on suuremad ja puhtamad kui tavaelus. Kuid ikka soovin, et need oleksid rõõmsad, edasiviivad, võibolla vahel mugavusstsoonist väljatoovad, aga mitte kunagi traagilised. Kahjuks muutis üks suur…
Panen last magama ja nagu ikka Mika seletab igasuguseid asju 🙂 Ja siis tuleb selline mõte: Mika: Issi, ma usun Jõuluvana. Ma ei suutnudki sellele kuidagi reageerida. Pomisesin midagi, et “Jajaa, muidugi usud, tubli tüdruk”, aga ise olin rabatud. Kust…