Tsitaat #163 Good boy!

Mika: Issi ära söö veel, ootame emme ka ära.Mina: Ma ei söögi. Ainult maitsesin.Mika (paitades mu pead): Good boy!
Mika: Issi ära söö veel, ootame emme ka ära.Mina: Ma ei söögi. Ainult maitsesin.Mika (paitades mu pead): Good boy!
Võtan Mikalt mütsi peast ja juhuslikult tõmban juustest.Mika: Ai!Mina: Oi, vabandust! Kas sai valus?Mika: Jaa, aga pole hullu.Mina: Jaa, pole maailma lõpp.Mika: Jah, pole. Maailma lõpp on siis, kui sa ära sured.
Arvan, et paljudel inimestel on mõni laul või bänd seotud mingi kindla hetke või emotsiooniga elus. Minul on. Ja neid erilisi laule ja hetki on rohkesti. Depeche Mode`ga on neid omakorda isegi mitu. Aga üks, kõige erilisem, sai eilse Tallinnas…
Rasvatihasega pilt oli viimane, mis reisil olles valmis. Joonistasin seda Malaisias, Port Dicksoni vaikses rannikulinnas. Kõige alguses oli Ameerika luuletaja, Maya Angelou, lause – Be a rainbow in someone’s cloud, eesti keeles – Ole vikerkaar kellegi pilves. See ilus mõte…
Sõidame kogu perega autoga. Vahepeal Mika teatab, et ta armastab meid. Olivia vastab, et ka tema armastab Mikat. Mina aga olen hõivatud oma mõtete ja auto juhtimisega ning vestlus libiseb minust mööda. Mika (nõudlikult): Aga sina issi?Mina: Mis?Mika: Kas armastad…
Olivia on hommikuti pigem kinnine, mõtlik ja “käivitub” aeglaselt. Mika kommenterib ühel hommikul Olivia olekut: Emme, sa oled nagu toores kana!
Nädalavahetusel käisime suguvõsa kokkutulekul. Minu emapoolne vanaisa oli Zopp ja Zoppidel on nii tublid järeltulijad, et iga kolme aasta tagant korraldatakse suur pidu, millest võtavad osa kõik Võrumaalt pärit Zoppide järeltulijad. Käesoleval aastal oli 13. kokkutulek ning meil Oliviaga oli…
Bangkokis, Tai Kuningriigi pealinnas, joonistasin pildi siiami kassipojast. Tai endine nimi oli Siiam ja see kassitõug aretati just siin. Bangkokis püüavad pilku suured fotod kuningast ja kuningannast – see on tõeline kuningriik. Kõik on kuldne ja mustritega kaetud. Mustrid on kokku seatud…
Eile käisime Mikaga Rocca al Mare Juuksikus. Juba tükk aega oli meil ja eelkõige Mikal kõrini sellest klambritega mässamisest. Tal nimelt on nii pikad, paksud ja libedad juuksed, et need vajuvad nagu kardinad talle silmade ette ning kukal on kuum…
Sõidame kolmekesi autos. Mika on vahetult enne midagi valesti teinud ja me arutleme Oliviaga tema käitumist ja kasvatamispõhimõtteid.Mika tagaistmiselt: Te ikka teate, et ma olen siinsamas?
Bali inspireeris mind niivõrd, et joonistasin seal lausa kaks pilti Lucky Laika Vanasõnade sarjale. Teistes Aasia riikides igaühes vaid ühe. See Bali traditsioonilistes pidupäevarõivas hiireke kiirgab kogu tolle muinasjutusaare kuldset, harmoonilist ja rõõmsameelset olemust. Sealsed inimesed elavad ja hingavad loodusega ühes…
Alustan pildiga, mille ma Mikale sünnipäevaks joonistasin. Igal aastal kingin talle ühe joonistuse teemal, mis oli Mika jaoks kõige olulisem. Nüüd, mil meie tütreke sammus oma viiendast eluaastast kuuenda suunas oli selleks täiesti kindlalt ükssarvik. Mida rohkem see ebamaiselt kaunis…
Viimane päev lasteaeda. Nagu ikka, maadleme (tegelikult terve perena) varajase ärkamisega. Üritan Mikat üles ajada.Mina: Kas sa siis ei tahagi lasteaeda? Viimane päev ju!Mika: Tahan ikka….et see juba ükskord lõppeks! 😡 Ma ei taha mõeldagi sellest, et aasta pärast läheb…
Nädalavahetusel oli Venemaal revolutsioon. Või nuuh mitte päris, sest lõpuni seda ei viidud. See sündmus on ehe näide sellest, kuidas tihtipeale igasugused analüütikud panevad täiega pange, sest kuigi paljud asjad on tõepoolest prognoositavad ja ajalugu kipub ühel või teisel moel…
Väga palju sõltub sellest, millises järjekorras asjad elus juhtuvad. Kõik, mida kogeme, muudab meid mingil moel, luues meie olemusele erinevaid kihte. Kui me oleksime oma reisi Bangkokist alustanud, oleks see linn mulle kindlasti hoopis teisiti mõjunud. Sellest kuidas Bangkok Tarielile…