Bali – mis meile enim muljet avaldas

Veetsime Balil veidi alla kuu ja vĂ”ib kindlalt öelda, et tahame kunagi tulla tagasi sellele saarele. Mulle Bali vĂ€ga meeldis, Olivia on lausa vaimustuses. See postitus pole selline klassikaline vaatamisvÀÀrsuste loetelu (neid me vĂ€ga palju kirja ei saanudki), vaid pigem ĂŒlevaade asjadest, mis enim meeldisid.

Panime oma mÔtted ka videosse:

Aga kes soovib teksti ja fotosid, siis palun vÀga:

Inimesed

Esikohal minu jaoks on Bali inimesed. Armsad, sĂ”bralikud ja tagasihoidlikud. Bali on vĂ€ga populaarne sihtkoht ja muidugi on ka seal inimesi, kes vĂ”ivad turisti “lĂŒpsta” vĂ”i lausa petta, kuid see on pigem erand. Enamus inimesi on ÀÀrmiselt toredad ning Ă€ra rikkumata, kui nii sobib öelda. VĂ€ga viisakad, aupaklikud ning head inimesed.

Vasakult paremale: Olivia, Mika, Gung Sri ja Ayu
Koos meie “dĆŸungli-kodu” peremehe Kadekiga.

VĂ€ga armas on balilaste komme tĂ€nada surudes kĂ€ed kokku ehk nn namaste poos. Muide, tailased kasutavad seda veelgi rohkem – Tais nimetatakse seda wai’ks ja see on vĂ€ga levinud nii tervitamisel, tĂ€namisel kui ka vabandamisel. See liigutus on nĂŒĂŒd muutunud meie jaoks nii omaseks ja armsaks ning ma juba kujutan ette, kui raske mul saab olema Eestis, kus ma paratamatult hakkan seda poes kasutama 🙂 TĂ€pselt nii nagu peale nelja kuud Mehhikot ma ikka kippusin poes ĂŒtlema “Si”, kui mĂŒĂŒja midagi kĂŒsis.

Algul me ei saanud aru balilaste kombest pĂ€rida selle kohta, kuhu suundume. Meie esimese majutuse perenaine kĂŒsis alati kui nĂ€gi meid lahkumas “Where are you going?”. Pika peale hakkas see isegi pinda kĂ€ima – miks ta alati uurib, kuhu me lĂ€heme? Alles hiljem seletas meile sĂ”ber Margus lahti: see komme pĂ€rineb vanast ajast, kui kĂŒlas kĂŒsiti vastutulija kĂ€est, kuhu ta lĂ€heb ja kas vajab Ă€kki abi sihtkohta jĂ”udmisel. Margus teadis rÀÀkida, et kohalikud vĂ”ivad kĂŒsida ka seda, kas oled juba söönud. Ka see komme pĂ€rineb vanast ajast, kui tunneti huvi, kas kĂŒlaline/reisija tahab sĂŒĂŒa.

Bali eriline esteetika

Teisel kohal on minu jaoks Bali kunst ja esteetika tunnetus, mis vĂ€ljendub nii paljudes vormides. Alustuseks arhitektuur – Balil praktiliselt puuduvad kĂ”rghooned ja enamus hooneid on ĂŒhe- ja kahekordsed. VĂ€ga paljude hoonete vĂ€limus on ĂŒsna sarnane ja samad elemendid ning proportsioonid korduvad iga maja puhul. Just need proportsioonid ja detailid – ÀÀrmiselt uhked ja vĂ€ga oskusliku kĂ€sitöö tulemusena valminud uksed, altarid, templid, kujud – avaldasid meile vĂ€ga muljet. KĂ”ik need asjad olid kuidagi nii Ă”iged ja ilusasti tehtud!

Teate seda tunnet, kui nĂ€ed mĂ”nes uues riigis/linnas midagi vĂ€ga ilusat, kuid juba nĂ€dala-kahega oled sellega nii harjunud, et enam ei kĂ€i suu ammuli lahti? Vot Balil seda tunnet ei tekkinud – isegi reisi lĂ”pus jĂ€ime korduvalt seisma majade ees, et taas imetleda imelisi detaile.

Muide vĂ€ga paljudel Bali eramajadel on oma isiklik tempel. See pole suur, kuid see on aukohal – keset hoovi ning reeglina vĂ€ga ilusasti kaunistatud. VĂ€ga palju kasutatakse hoovide kaunistamisel ka kujusid. Kui maandusime Balile (muide, Balil on vĂ€ga kena ja maitsekas lennujaam), siis teel Ubudi linna mĂ€rkasime tee ÀÀres kĂŒmneid töökodasid, kus valmistati kujusid.

Üks paljudest töökodadest, kus valmistatakse puust kujusid. Antud juhul on oskuslikult kasutatud ajupuitu, kuid balilased on eelkĂ”ige tuntud kui vĂ€ga oskuslikud puuvoolijad.

Arutlesime, et huvitav, kes neid skulptuure ostab nii palju – enamus nendest ju nii suured, turistid kĂŒll ei saa osta, vĂ€hemalt mitte massiliselt. Ja meil oligi Ă”igus, turistid pole tĂ”esti peamine sihtgrupp. Balilased ise ostavadki neid kujusid, sest meie reisi ajal me nĂ€gime sadu puust, kivist ja metallist kujusid, mis kaunistasid kodusid, hotelle, söögikohti ning linnaruumi. Enamus nendest vĂ€gagi maitsekad ja kui mĂ”ni isegi oli selline, mis vĂ”ibolla oleks Eestis imelik, siis Bali kontekstis olid need vĂ€ga sobilikud.

Altarid ja kujud otse keset riisipÔldusid. SÔltuvalt kellaajast vÔib riisipÔllu vÀrv olla vÀga erinev.
Vaadake vaid, kui imeliselt on vasakpoolne kuju sammeldunud – see sobib talle nii hĂ€sti!

Mainisin, et Balil on ehitised madalad ja pigem ĂŒhes stiilis. Moodset arhitektuuri pole vĂ€ga palju, kuid mĂ”ned hooned, mis meile teele sattusid, olid head nĂ€ited sellest, kuidas saab ĂŒhendada tĂ€napĂ€eva arhitektuuri ning vanu traditsioone.

Moodne Bali arhitektuur, kus vana ja uus on harmooniliselt ĂŒhendatud.
VÀga moodsa hoone materjalid ja vÀrvid on tÀpselt samad, mis traditsiooniliste hoonete puhul.

Mina sain uskumatu elamuse Bali maalikunstist. Mida ma teadsin sellest enne Bali kĂŒlastamist? Absoluutselt mitte midagi, kuid nĂŒĂŒd olen suur fĂ€nn. NĂ€gime kohalikku maalikunsti kahes galeriis ja kohalikus muuseumis nimega Rudana. Bali maalikunsti kaks mĂ€rksĂ”na on tumedus (seda nii vĂ€rvide, kui ka teemade poolest) ja absoluutselt hullumeelne detailsus. Maalidel on palju kasutatud kohalikke traditsioonilisi elemente ning viiteid usule, kohalikele kommetele ja loodusele. Kui te armastate kunsti, siis Balit kĂŒlastades tutvuge kindasti kohalike kunstnike töödega – ma garanteerin, et te ei kahetse.

Siin valik töid Monkey Foresti galeriist. VÀga kummaline koht galerii jaoks, kuid ometi olid siin mitu vÀga lahedat tööd.

Mandala Ganesh, autor Kuncit
Burung Malam, autor Kiok Anna

Meie esimese majutuskoha lĂ€hedal avastasime “vĂ€ikese” galerii nimega Nyoman Sumerta, mis tegelikult koosnes umbes seitsmest saalist, mis kĂ”ik olid kunsti tĂ€is.

See maal meeldis mulle vĂ€ga ja uurisime ka hinda. 3500 eurot ja galerist ĂŒtles, et kunstnik maalis seda aasta aega. Kas ta nĂŒĂŒd ainuĂŒksi seda tööd tegi terve aasta, aga pilt tĂ”epoolest on vĂ€ga detailne ja kui mul oleks nii palju vaba raha, siis ma ei kahtleks hetkegi ning ostaks selle kohe Ă€ra.

Suurim valik kunsti oli Rudana muuseumis. See asus kohe riisipÔllu ÀÀres, mis juba iseenesest on hullumeelselt vinge installatsioon. Uskumatu vaade!

Parempoolne pole maal, vaid vaade muuseumis aknast 🙂

See 9 meetrit lai ja 3 meetrit kĂ”rge maal on Indoneesia kunstniku Wayan Bendi looming. Teos “Mankind’s Quest Towards Peace” on ÀÀrmiselt detailne ja Bendi Ă€ratuntava kĂ€ekirjaga – Rudanas on mitu tema teost ja need kĂ”ik on samas stiilis.

Meeletult detailne ja hiiglaslik maal…
…ning selle fragment.

Muuseumi kÔrval on galerii, milles on samuti suur valik fantastilisi maale.

Esteetilise elamuse vĂ”ib saada Balil mitte ainult kunstist ja arhitektuurist, vaid isegi nende kommetest. Ma ei oska seda vĂ€ga hĂ€sti sĂ”nastada, aga mulle jĂ€i mulje, et balilased on kĂŒll usklik rahvas, kuid samas nende usk (Bali hinduism) on justkui kaunis ja leebe lĂ”hn, mis hĂ”ljub saare kohal, kuid samas ei lĂ€mmata kedagi oma raskuse all. Usk, traditsioonid ja rituaalid on balilaste jaoks vĂ€ga olulised, aga samas nad pole fanaatilised oma usus ja vĂ”tavad seda kĂ”ike kuidagi loomulikult ja kergelt ning see, kuidas nad oma usku kĂ€sitlevad, on kaunis. NĂ€gime tihti, kui kauneid rituaale balilased igapĂ€evaselt teevad – andamid on ilusad ning neid maha vĂ”i altarile pannes on liigutused nĂ”tked ja graatsilised.

Isegi ketikohviku leti ees vÔib nÀga igapÀevast andamit (all pÔrandal, vasakus nurgas), mis on ilus ja samas tagasihoidlik.
Andamid vedelavad Balil kÔikjal: eramajade, kaupluste, söögikohtade, juuksurite, galeriide ja eramajade ees. Need on isegi tolmusel tÀnaval alati kaunid ja keegi ei astu nende peale.

Aastavahetuseelne rituaal templis

Meil Ă”nnestus saada osa ka ĂŒhest rituaalist kohalikus templis. Meie esimese majutuskoha perenaine Ayu kutsus meid kaasa aastavahetuseeelsele tseremooniale ja kĂ”ik see, mida me seal nĂ€gime, vaid kinnistas meie arusaamist sellest, kui kaunid on balilalste kombed. Kirjutasin sellest veidi pikemalt eraldi postituses Nyepi‘st. Kuigi meie pere pole ĂŒldse religioosne, siis see templi kĂŒlastus oli Bali reisi ĂŒks tipphetki – just sellepĂ€rast, et kohalik inimene kutsus meid sellest osa vĂ”tma ning et kohalikud kiitsid selle heaks. Jalutades templisse tervitasid meid mitmed vastutulevad kohalikud, surudes oma kĂ€si kokku ja noogutades heakskiitvalt.

Nyepi

Meil vĂ€ga vedas ja sattusime tĂ€iesti juhuslikult Balile just siis, kui siin tĂ€histatakse Nyepi‘t ehk Vaikuse PĂ€eva ehk Uut Aastat. See on liikuv pĂŒha – seega kui on soov saada osa sellest pĂŒhast, siis kindlasti guugeldage, mis kuupĂ€evadel vastaval aastal Vaikuse PĂ€eva tĂ€histatakse. Kirjutasin sellest pikema postituse, seega ei hakka rohkem siin sellel teemal peatuma, aga see oli vĂ€gev kogemus ja ma olen ĂŒtlemata rÔÔmus, et saime sellest osa.

Monkey Forest

Ubudis kĂŒlastasime ka turistide seas populaarset Monkey Forestit, mis on hiiglaslik park, kus elab ĂŒle 1200 ahvi. Ala pole piiratud aiaga, seega ahvid kĂ€ivad ka lĂ€hedal asuvate söögikohtade ja elumajade juures asju varastamas 🙂 Monkey Forest on lahe paik, kuid peab arvestama, et ahvid vĂ”ivad olla kohati ĂŒsna ettearvamatud loomad ning neid ei tasu provotseerida, sest nad on tugevad ja teravate hammastega. Seega peab vĂ€ltima silmkontakti ning ei tasu nĂ€ppida ahvibeebisid, sest see vĂ”ib mĂ”juda emale vĂ”i isale ohusignaalina.

ÄÀrmiselt populaarne on kohapeal ka nn ahviselfie tegemine. KĂ”ik kolm olime fotode tegemise ajal ĂŒsna pinges 🙂 Avaldan ka saladuse, kuidas ahviselfie’t tehakse: vĂ€ikese tasu eest kutsub teenindaja ahvi teile sĂŒlle, vĂ”tab teie mobiili ning meelitab ĂŒhe kĂ€ega ahvi vĂ”tma maisiteri, teise kĂ€ega teeb samal ajal fotosid ja nii sĂŒnnibki illusioon ahvist, kes teeb koos teiega selfie.

Garuda Wisnu Kencana

Populaarne Bali vaatamisvÀÀrsus on Garuda Wisnu Kencana statue ehk Bali kÔrgeim kuju, mis on maailmas kÔrguselt 17. kohal. Selle ehitamise vastu olid paljud Bali usujuhid, kes kartsid, et niivÔrd suur kuju viib saare spirituaalsest tasakaalust vÀlja. Kuju on tÔepoolest suur ja seda on nÀha juba lennukiga maandumisel.

Kuju ĂŒmber on nn cultural park, mille juurde autoga ei pÀÀse. Esimene peatus on parkla, kust tasuta buss viib piletikassade juurde. Kahe tĂ€iskasvanu ja 1 lapse piletid lĂ€ksid maksma 15 eurot. Edasi on vĂ”imalik liikuda jala vĂ”i golfikĂ€ruga. Meie valisime jalgsi tee ja koos vĂ€ikeste peatustega vĂ”ttis see meil aega umbes pool tundi, et jĂ”uda kuju juurde.

Vasakul fotol on kujust vÀiksem koopia ja taustal paistab kuju ise. Paremal fotol on nÀha, kuidas kuju on juba kaugele nÀhtav, kui liigud selle poole.

Kuju on muljet avaldav ja ilus ning kindlasti tasub seda vaatama minna. Sisenedes kuju all olevasse hoonesse pakuti ka vÔimalust liikuda kuju sisse kÔrgemale (Àkki ole 12. korrus?), aga selle eest oleks pidanud veel maksma 15 eurot inimese kohta ja sellest me loobusime.

Bali tants

Garuda Wisnu Kencana kuju jalamil toimusid tasuta Bali traditsioonilise tantsu etendused. Kahjuks see oli enam-vÀhem ainus tantsuetendus, mida saarel nÀgime. Kui kunagi naaseme Balile, siis kindlasti on soov neid etendusi veel nÀha.

Bali naistantsijad ei tööta vaid kÀte ja puusadega, vaid ka silmadega. Tihtipeale on tunne, et tantsija jÀlgib just sind.

Bali loodus

Eraldi Ă€ramĂ€rkimist vÀÀrib kindlasti Bali loodus. Lopsakas, rohelisest rohelisem, kĂ”ikjale tungiv. Meile vĂ€ga meeldis Ubudi ĂŒlesehitus, kus riisipĂ”llud laiutasid kohe keset linna. Kujuta ette, kĂ”nnid Tallinnas kuskil SĂ”pruse puiesteel, keerad korraks kĂ”rvaltĂ€navale ja majade taga on hiiglaslik pĂ”ld 🙂 TĂ€pselt nii Balil ongi!

Viimased 10 pĂ€eva veetsime PĂ”hja-Balil, mere ÀÀres. Kuigi nagu kĂ”ikjal Balil oli ka siin tihe asustus, oli nö maal elamine siiski hoopis midagi muud, kui Ubudis vĂ”i Denpasaris. Loodus oli siin intensiivsem: dĆŸunglisse pÀÀses kohe maja kĂ”rvalt ja kĂ”iksugu elukad (sisalikud, gekod, sajajalgsed, prussakad, linnud, liblikad, Ă€mblikud jne jne) andsid mĂ€rku, et tegelikult on inimesed siin kĂŒlalised, mitte vastupidi 🙂

Meie kĂŒla asus vĂ€iksema mĂ€e jalamil ja ronisime mitu korda sinna ĂŒles, et imetleda kohaliku looduse ilu. Tee Denpasarist PĂ”hja-Balisse viib lĂ€bi kĂ”rgete mĂ€gede ja meie saime kahjuks seda imetleda vaid takso aknast. Kui kunagi tuleme tagasi saarele, siis kindel soov on veeta aega ka mĂ€gedes.

Kahjuks peab mainima, et kohati oli looduses ka prĂŒgi ja see pole turistide jalajĂ€lg, vaid kohalike endi sigatsemine, kui kauni looduse keskel vedelevad kilekotid ja pudelid ning muu prĂŒgi.

Saarel on ka palju koskesid. Meie jĂ”udsime kahjuks vaid ĂŒhe kose juurde ja seal oli veidi selline kommertskĂŒlastus: maksa pilet, kĂ”nni kose juurde, tee oma Instapilt langeva vee all Ă€ra, mis jĂ€tab mulje, justkui oled ĂŒksinda selles paradiisis ning lase nĂŒĂŒd teistel kĂŒmnetel turistidel teha samu toiminguid. Aga nagu ma olen aru saanud, on saarel veel kĂŒmneid koskesid, kus saab privaatsemalt ja rahulikumalt nautida langeva vee ilu

Bali massaaĆŸ

Bali massaaĆŸ pole maailmas nii kuulus kui Tai massaaĆŸ, kuid kohapeal on see vĂ€ga populaarne ning saarel on sadu massaaĆŸisalonge. Meil Ă”nnestus massaaĆŸis kĂ€ia korra. Mikale tehti pooletunnine keha mudimine, mulle ja Oliviale tunnine massaaĆŸ ja kĂ”ik kokku koos jootrahaga lĂ€ks see lĂ”bu meile maksma 20 eurot đŸ˜Č

Gung Sri

Mul on nii hea meel, et Mika leidis endale Balil ka uue sĂ”bra. Gung Sri on meie esimese majutuse perenaise Ayu Ă”etĂŒtar ja Mikast mĂ”ned aastad vanem, kuid vaatamata eavahele oli ta alati nĂ”us Mikaga mĂ€ngima ja koos aega veetma. See on alati nii eriline tunne, kui meie reisidel saame tuttavaks kohalike inimestega ja Mika jaoks on sĂ”bra leidmine kindlasti veelgi olulisem.

Kohtumine Georgiga

Mikale jÀÀb kindlasti seoses Baliga meelde see, et ta kohtus siin ĂŒle pika aja oma lasteaia rĂŒhmakaaslast ja sĂ”pra Georgi. Olime Georgi vanematega suhelnud sellel teemal juba pikalt ette – teadsime, et nad tulevad millalgi mĂ€rtsis Balile ja siis seadsime oma kuupĂ€evad ka nii, et saime saarele samal ajal. Mikale me muidugi sellest midagi ei rÀÀkinud ja ka Georgi vanemad hoidsid kohtumist saladuses ning ĂŒllatus oli laste jaoks pehmelt öeldes suur 🙂

Leppisime kokku, et kohtume spaas ja lapsed said pool pĂ€eva vees möllata. PĂ€eva lĂ”petas meeletu vahupidu 🙂

Saime Georgi, tema vanemate ja Ă”e Auroraga veel paaril pĂ€eval kokku ja kĂ€isime koos vanas templis, veidi matkamas lĂ€bi dĆŸungli ning koos söömas. Mika oli vĂ€ga Ă”nnelik ja rahul, et kohtus oma sĂ”braga kaugel-kaugel kodumaast!

KokkuvÔtteks: Bali on kindlasti koht, kuhu tahame tagasi tulla. Need 3 nÀdalat, mis me sellel imelisel saarel veetsime, pole kaugeltki piisav aeg, et avastada kogu selle paiga ilu!

5 Comments

  1. Nu hei kallikesed, sain lĂ”puks selle postituse ka sĂŒvenenult lĂ€bi loetud/kuulatud! (vahepeal oli nii palju segavaid faktoreid.)
    Nii tore, et te ikka just sel aastavahetuse ajal sinna sattusite- hĂ€sti teistmoodi. VĂ€ga vahva reis teil seega igatepidi. Meie olime VAID 2 nĂ€dalat Balil- no see oli selle saare jaoks hĂ€bematult vĂ€ike aeg… (pĂŒĂŒab ka seda blogisse suruda, mis ma seal kogesin.)

    • Jaa, kahest nĂ€dalast ei piisa ja tundub, et ka kahest kuust ei piisa. Sellel saarel on kindlasti, mida avastada! Kui blogipostituse valmis saad, kirjuta siia palun link ka – saame lugeda.

Vasta Tarieli-leCancel Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. NÔutavad vÀljad on tÀhistatud *-ga