Mehhiko haiku II
Öö. Tamanupuuvõrast tilgub uniselinnu vaikne hääl. (Cancun, Mehhiko 19.05.22)
Öö. Tamanupuuvõrast tilgub uniselinnu vaikne hääl. (Cancun, Mehhiko 19.05.22)
Hibiskuseõishõõgub su juustes kui tuli –muinasjutulill. (Cancun, Mehhiko 18.05.22)
02. mail panime Haiku magama. Nagu näha, ma kirjutasin seda postitust üsna pikalt, sest ma alustasin sellega 03. mail. Alustasin ja loobusin, sest see oli liiga raske. Paar korda kaalusin naasta kirjutamise juurde, kuid lükkasin siiski edasi. Nüüd, kaheksa ja…
Kui meie armas Haiku sel kevadel siit maailmast lahkus, siis Mika esialgu ei pööranud sellele väga suurt tähelepanu. Me rääkisime talle ilma keerutamata, et Haiku on surnud, lisamata sinna kontseptsiooni vikerkaaretagusest maast. Ta võttis surma teemat üsna rahulikult nagu lapsed…
Selle aasta maikuus lahkus meie armas Haiku. Tema üks suurimaid hirme oli ilutulestik. Joonistasin selle pildi Haiku mälestuseks. Refleks tema hirmust on säilinud ka minus. Alati kui novembris-detsembris suvalisel ajal paugutamist kuulen, võpatan sisemiselt ja lähen veidi pingesse kuna meenub…
Tahaksin käia veel sinuga koos mõne sammu,enne kui laguneb tee … … enne kui õied on mullale loovutand ammukarikais lõhnanud mee … Kunagi kordasin seda Artur Alliksaare lootuse-luuletust mõttes sadu kordi. Kunagi kui mu süda oli murdunud, siis need read…