Nüüdseks harutasime Tarieliga Mika 75 afropatsi juba lahti ja ta käis paar päeva imeilusate lokkidega ringi. Aga ka lokid on juba minevik, sest ujumistrenn sirgendas ta juukseid korralikult. Nii et kokku kaks nädalat oli Mikal lahe soeng ja ta sai…
Emakeelepäeva õhtul. Istume söögilauda. Olivia uurib Mikalt, kuidas koolis emakeelepäeva tähistati. Mika palub klaasi vett. Mika (pidulikult): Kristjan Jaak Petersoni terviseks!
Kirjutasin eelmise aasta märtsis pika postituse sellest, kuidas me Mikale kooli valisime. Üks kriteeriumeid kooli valikul oli meie jaoks põimõppe võimalus – soovisime, et kool võimaldaks meil käia vahepeal Eestist ära. Rocca al Mare kool võimaldab põimõpet ja mulle tundub,…
Poolteist nädalat tagasi punuti Mikale Nairobis 75 patsi, kokku 38 meetrit. Tegelikult oli neid meetreid isegi rohkem, sest päris korralik kogus patsiotsi lõigati lõpuks ära, et uus soeng talle kandadeni ei ulatuks. Leidsime juuksurisalongi oma Nairobi kodu kõrvaltänavalt, kohe ülikoolilinnaku…
Mika: Issi, tahad teada huvitavat fakti? Mina: Ikka! Mika: Punetiste tagajärjel võibolla enam lapsi ei sünni.
Mika meisterdab ja mingi hetk jääb jänni. Olivia tuleb appi ja annab talle soovitusi, kuidas lahendada olukorda. Mika (rõõmsalt): Oojaa! Sa räägid juba nagu inimene!
Meile meeldib teha Mikale väikeseid üllatusi. Kui üleeile nägime, et meie naabruses asuva kaubanduskeskese juures on bubble tea kiosk, siis me ei pakkunud lihtsalt jooki Mikale, vaid otsustasime teha sellest üllatuse ja seikluse. Müügikoha logol oli panda ja seega otsustasime…
Hetkel oleme kogu perega juba Keenias ja elame siin nüüd kaks kuud. Seega 2025. aasta on hooga käima lükatud. Aga teen ikka ka möödunud aasta kokkuvõtte ära. Kuigi võrreldes oma sõsarate 2021, 2022 ja 2023 aastaga oli see 2024 aasta…
Vahepeal joonistasin ajakirjale “Hea Laps” novembrikuu kaanepildi. Muidugi oli teemaks Mardi- ja Kadripäev. Nii seadsingi pildile kõik õnne, tervist ja head viljasaaki toovad oksaraod, herned, viljapead, kommid ja õunad. Lisaks veel nende pühadega seotud oluliseks peetud loomad – kits, karu…
Nii kiirelt on läinud Mika esimene semester koolis ja praegu on nagu märkamatult juba teine täies hoos. Samas tundub, et Mika on juba nii ammusest ajast koolis käinud. Ilmselt tulenevad need vastakad tunded sellest, et oleme temaga seda teed samm-sammult…
Räägin Mikaga koolitoidust. Mina: Mis kõige popim salat on?Mika: Värske kurk! See meeldib kõigile!Mina: Ahsoo, mis siis veel meeldib?Mika: Hapukurk on ka moes!
Mika palub mu paberile looduslikke asju joonistada. Joonistame mõnda aega vaikides. Seejärel. Mika (asjalikult ja elutargalt): Terve elu sirgeldad arvutis. Varem või hiljem pead sa õppima paberil joonistama! True, true!
Valime Mikale jopet, käes on selline variant, millel üks osa on sõjaväe kaitsevärvusega. Mika: See on väga vägivaldne!
Esimest korda kolme aasta jooksul oleme sügisel Eestis. Kolm sügist meie elus on vahele jäänud ja selle asemel on olnud päikselised paigad maailma eri kohtades ja see on olnud nii nauditav! Aga see sügis on teistmoodi, sest Mika läks esimesse…
Üleeile oli Day 1, nagu me eile Tarieliga nalja tegime. On tunne nagu oleksime ise koos Mikaga kooli läinud ja tegelikult ju lähemegi. Eks lasteaiaga oli ka nii, kuid kooliga on see ilmselt intensiivsem. 1. septembril, pühapäeval, oli meil Rocca…