Koolibri joonistamine oli juba enne plaanis, kuid nĂŒĂŒd, mil teeme koostööd kirjastus Koolibriga, oli just sobiv aeg see lind pildile pĂŒĂŒda đ Raamatusse lĂ€heb see ka. Praegu kĂ€ib raamatu kĂŒljendamine, nii et töö kĂ€ib.
Otsisin vanasĂ”na, mis selle vĂ€ikse linnuga sobida vĂ”iks ja leidsin ideaalse – VĂ€ike on kaunis. Nii lĂŒhikest vanasĂ”na meil sarjas ei olegi (peale “Aeg on raha”) – nii et sobib selle tillukese lendajaga ideaalselt.

Pean lisama ka mĂ”ned faktid koolibri kohta, sest kuulasin hiljuti jĂ€rjejuttu “Imelised linnud” (J. Robbins), kus rÀÀgiti ka koolibridest:
– Euroopa maadeavastajad nimetasid neid LĂ”una-Ameerika dĆŸungites lendavaid kĂŒĂŒtlevaid linde “Hoias Maladoras” ehk “Lendavad Kalliskivid”. Nimelt on neil pigmendi asemel sulgedes kristallisarnased rakud, mis panevad koolibri sulestiku pĂ€ikesekiiri murdes sĂ€delema.
– Maailma vĂ€ikseim on habekoolibri, kes kaalub vaid 2 grammi (umbes nagu 2 kirjaklambrit) ja suurim suur koolibri, kelle kaaluks on 20 grammi.
– Koolibri teeb sĂŒĂŒes, tuules liikuva Ă”iega samas rĂŒtmis liikudes 90 – 100 tiivalööki – pange nĂŒĂŒd tĂ€hele – sekundis. VĂ”rdlusena nĂ€iteks tuvi teeb 9 – 10 tiivalööki sekundis.
– Koolibri sĂŒda on hernetera suurune ja lööb 1260 korda minutis.
Nii et need sĂ€delevad kalliskivilinnud on tĂ”elised energiakogumid – ilu ja jĂ”u kehastused. Inspiratsiooniks kasutasin muidugi imelisi fotosid koolibridest …


… ja art deco stiilis riietatud daame.

JĂ€rgneb ka koolibri pildi valmimise jada.
Toitu pakkuvaks Ôieks valisin muidugi hibiskuse.


VĂ€ike art deco kaelaehe …

… muutus pitskraeks ning …

… juukseid ehtinud sulg kadus, jĂ€id vaid vesilokid.

