10. juunil maalis Tallinna kunstinädala raames Peeter Krosmann Mikat. Peeter, minu endine kolleeg Kunstikoolist ja väga andekas maalija, hõikas FB-s välja, et maalib esimest inimest, kes sellele teatele reageerib, muidugi väikse tasu eest. Tarieli jõudis ja ma mõtlesin kohe, et minu asemel (Tarieli pani mind kirja), võiks Peetri modelliks olla hoopis Mika.
Nii juhtuski, et pühapäeval tervitasin Vabaduse väljakul Peetrit, Mika süles. See on kunstnikule muidugi väljakutse – rahulikult paigal püsiva täiskasvanu asemel aktiivset väikelast kujutada. Kuid Peeter võttis selle väljakutse rahulikult vastu ja asus maalima.
Maalimiseks oli kaks tundi aega – pool sellest istus Mika minu, teise poole Tarieli süles. Ja ka Tarieli sai foonina ja “suurusmõõdikuna” Mika selja taha maalitud 🙂
Mika püsis isegi päris rahulik. Tal oli palju, mida vaadata. Nimelt oli ta ise möödujatele väga huvipakkuv. Inimesed jäid seisma, vaatasid, pidlistasid ja filmisid. Õhtul AK-d vaadates nägime, et Mika jõudis ka uudistesse. Üritusest oli lugu tehtud ja meie numpsik säras ekraanil. Lahe, et enne 1-aastaseks saamist ületas ta juba uudiskünnise 😉
Tegelikult on Mika telega päris tuttav juba looteeast peale – ma olin 2,5 kuud rase, kui ma koos temaga Terevisoonis esinesin 😉
Maal Mikast sai väga lahe ja sarnane ka meie lapsukesega. Suur-suur aitäh veelkord, Peeter!
