10. juunil maalis Tallinna kunstinädala raames Peeter Krosmann Mikat. Peeter, minu endine kolleeg Kunstikoolist ja väga andekas maalija, hõikas FB-s välja, et maalib esimest inimest, kes sellele teatele reageerib, muidugi väikse tasu eest. Tarieli jõudis ja ma mõtlesin kohe, et minu asemel (Tarieli pani mind kirja), võiks Peetri modelliks olla hoopis Mika.
![Modell Mika](https://olivia.lipartia.com/wp-content/uploads/2020/04/mika-minuga-modell-2.jpg)
Nii juhtuski, et pühapäeval tervitasin Vabaduse väljakul Peetrit, Mika süles. See on kunstnikule muidugi väljakutse – rahulikult paigal püsiva täiskasvanu asemel aktiivset väikelast kujutada. Kuid Peeter võttis selle väljakutse rahulikult vastu ja asus maalima.
Maalimiseks oli kaks tundi aega – pool sellest istus Mika minu, teise poole Tarieli süles. Ja ka Tarieli sai foonina ja “suurusmõõdikuna” Mika selja taha maalitud 🙂
![Modell Mika vol 2](https://olivia.lipartia.com/wp-content/uploads/2020/04/mika-tarieliga-maalimas-2.jpg)
Mika püsis isegi päris rahulik. Tal oli palju, mida vaadata. Nimelt oli ta ise möödujatele väga huvipakkuv. Inimesed jäid seisma, vaatasid, pidlistasid ja filmisid. Õhtul AK-d vaadates nägime, et Mika jõudis ka uudistesse. Üritusest oli lugu tehtud ja meie numpsik säras ekraanil. Lahe, et enne 1-aastaseks saamist ületas ta juba uudiskünnise 😉
Tegelikult on Mika telega päris tuttav juba looteeast peale – ma olin 2,5 kuud rase, kui ma koos temaga Terevisoonis esinesin 😉
![Pilt valmib](https://olivia.lipartia.com/wp-content/uploads/2020/04/maal-mikast.jpg)
Maal Mikast sai väga lahe ja sarnane ka meie lapsukesega. Suur-suur aitäh veelkord, Peeter!
![Pilt valmib vol 2](https://olivia.lipartia.com/wp-content/uploads/2020/04/maal-mikast-2.jpg)