Kui Tarieli tutvustas mulle oma lapsepõlve filmisaagasid “Star wars” ja “Terminaator”, siis minul oli au temale “Rockyt” tutvustada. Kui oled nö koos mingi filmiga üles kasvanud, siis kõnetab see sind hoopis sügavamalt, kui seda täiskasvanuna esmakordselt vaadates. Kuid igal juhul on lahe neid klassikaks saanud filmilugusid ikka ja jälle vaadata. Telekas näidati I – IV Rocky filmi ja nii tekkis soov kogu lugu uuesti vaadata. Neli filmi olid tuttavad, kuid “Rocky V” (1990) ja “Rocky Balboa” (2006) olid ka mulle uued. Ning leidsime oma üllatuseks, et kohe-kohe on kinodesse jõudmas ka arvatavasti viimane selle saaga film “Creed” (2015). Nii et muidugi ostsime piletid : )
Mulle meeldib Stallone loodud kangelase soojus, siirus ja sirgjoonelisus. Väga-väga ilus on Rocky ja Adriani täielik pühendumine ja austus teineteise vastu. Nad on armastajad, sõbrad ja partnerid ning kui Adriani enam pole, siis loeb Rocky talle ta haual lehte …
Mõnus on ka filmide sarnane lihtne, kuid toimiv ülesehitus – intriig, treeneri otsingud, võitluseks valmistumine ja kulminatisioon – võitlus. Kujundlikult toimib see nii ju meie kõigi elus ; )
Eriti head mõtteterad on pärit filmidest “Rocky Balboa” ja “Creed”:
– Mitte keegi ja mitte miski ei löö sind nii tugevalt kui elu ning kõige tähtsam on see, kui palju lööke sa suudad vastu võtta ja ikka edasi liikuda.
– Ja see mõte ka, et kõige raskem vastane elus, oled sa endale ise.
Ema kudus mulle kogemata isegi Adriani-stiilis mütsi ja uued prilliraamid valisin ka – päriselt, kogemata just Adriani moodi. Hihiii!
Peale Rocky-saaga vaatamist, kuuluvad meie igapäeva-slängi järgmised fraasid:
– Yo Andrian, we did it!
– You`re a bum!
– Get up you son of a bitch because Mickey loves you!!! (hästi käreda ja kirgliku häälega).
Eh, igal juhul olime mõlemad pisarais kui “Creed” lõppes. Suur ekraan ja peaaegu tühi kinosaal (peale meie oli veel vaid üks inimene seansil) tegid oma töö. Ilus ja pidulik oli see Rocky loo kokkuvõte!