2012. aastal joonistasin koostöös Ionel Lehari ja Identityga Linnupiima kommikarbile kaanepildi. Ionel soovis sellele minu piltide muinasjutulist tunnetust. Töötasime mitme variandiga, kuid lõpuks otsustasime fööniksist ja paabulinnust inspireeritud linnu kasuks. Mulle nii meeldis seda pilti joonistada! Linnu keha katsin peene…
See oli päriselt üks kõige lahedam aasta mu elus. OK, superilus aasta oli ka see, mil me Tarieliga kohtusime ja meie lugu algas, või see aasta, mil Mika sündis. Aga tavaliselt on kõigis aastates ikka raskeid momente ka. Kuid nüüd…
Mika ütles kunagi, et … Muinasjutus on kõik võimalik. Nüüd saan ma öelda, et ka elus on kõik võimalik. Kuidagi äkki tuli see tunne, et sa võid elada ükskõik kus ja olla ükskõik kes. Ei loe see, kui vana sa…
Mika joonistab äsja ostetud markerite ja tintekaga lillale paberile printessi, ükssarviku, roosa pilve, vikerkaare ja mustade piiskadega vihma. Vaatame koos pilti ja arutame selle üle. Korraga hüppab ta püsti ja hõiskab õnnelikult: “Mulle meeldivad printessid ja ükssarvikud, mulle meeldib šokolaadivihm…
Olen oma elus kaua aega olnud sõber, abikaasa, illustraator, koeraomanik .. ja lasteta naine. Siis, 36-aastaselt, olin korraga ema. Kõik need teised rollid on minuga olnud nii kaua aega, et vahel tabab see mind siiani rõõmus-uhke üllatusena ja maailm jääb…
See on nüüd veidi uskumatuse valdkonda kuuluv lugu, aga üleeile käsime me Mehhiko pulmas. Ok, see oli Šveitsi-Mehhiko pulm – abiellusid Annina (pruut Šveitsist) ja Hassel (peigmees Mehhikost). Mul on olnud isegi sõnastamatu unistus, et saada võimalus välismaal, soovitavalt eksootilises…
Meie teekond Frida Kahlo muuseumisse algas ühel tavalisel, 22. märtsi hommikul. Panime end siiski tavalisest palju pidulikumalt riidesse ja läksime. Olen Fridat, tema elu ja töid imetlenud juba oma 20ndest eluaastatest saadik. Sellest hetkest saadik, mil EKA raamatukogus peale loengus…
Alles hakkas tunduma, et see pandeemia jama liigub mingi rahunemise suunas ja lõpuks ometi saavad inimesed hakata normaalselt elama, kui järjekordne ports paska lendas ventikasse. Elu ongi ju liiga ilus ja igav ning meil on vaja teravamaid tundeid ja adrenaliini.…
Uhhh, 1. veebruaril oli meie Mehhiko-reisi tipphetk, vähemalt siiamaani 😀 😀 😀 Meil oli tõeline piñata pidu! Meie hoovi lapsed olid seda juba mitu päeva oodanud ja Mika muidugi kõige enam. Kuid kuna meil oli siin külm front (sooja “vaid”…
Kui Mehhikosse tulime, siis arvasime, et Mika õpib siin ehk veidi hispaania keelt ja me ikka loodame, et õpib, kuid nüüd alustasime talle hoopis inglise keele õpetamisega. Seda just tulenevalt vajadusest, et ta saaks Sabinaga suhelda. Juba 4-5 päeval oleme…
See oli kõige suuremate muutuste aasta meie arengus inimestena viimase 5 aasta jooksul. Viimane sarnane kogemus oli tütre sünd. Tundub uskumatu, et see kõik toimus meiega ja mahtus ühe aasta sisse. Kõige vabastavam tunne oli tajumine, et me ei vaja…
… ja tagasi Eestisse jõudmine. Kuusirp oli Portugali tumedas öötaevas poolpikali kui saabusime ja kui lahkusime oli kuu taas sirbiks kahanenud. Ring täis saanud – kuu aega oli just paras, et tajuda üht paika veidi põhjalikumalt. TALLINN VS LISSABONOn üsna…
Nüüdseks oleme Lissabonis elanud juba umbes kolm nädalat. Kuigi see aeg tundub palju-palju pikem, sest sündmusi ja huvitavaid uusi asju on olnud palju. Ja ma mõtlen tihti Brooke Hamptoni sõnadele: “I am pieces of all places I have been, and…
Täna avas Mika Lipartia oma esimese näituse … meie magamistoas. Näituse pealkiri on “Armastus” ja see on korteri elanikele avatud oktoobri lõpuni. Näitusel esitatud 14 teost on väikses formaadis, sest leidsime asju sorteerides ühel päeval suure hulga papist slaidiraame ja…
Armas Kristina Madisson-Laht kirjutas meie Sõle tänava kodust Postimehes ilusa loo. Ja nii saigi paik, kus me juba üheksa aastat oleme elanud nimeks Postimehe nädala kodu 🙂 Meid oma tubades toimetamas käis pildistamas lahe ja seikluslik fotograaf Eero Vabamäe. Kõik…