Viimasel ajal toimub meil siin nii palju, et ma teen vahepeal lihtsalt mõne lühikese postituse, mis meeles mõlkunud ja siis tulevad taas pikad ja sisutihedamad.
Me nägime kogu perega just siin, Mexico Citys, esmakordselt elus koolibrid. Kohtusime selle väikse roheliselt säravasulise imepisikese linnuga Pilarese tänaval. Ta lendas ümber õitseva apelsinipuu ja otsis õitest nektarit. Me lihtsalt seisime ja vaatasime teda lummatult. Ta oli liiga pisike, et teda pildile püüda.
Üleeile toimus juba teine kohtumine koolibridega. Nüüd oli neid juba rohkem. Nad lendasid ringi imelises aias ja otsisid õienektarit kaktuste punakumaliselt õitelt. Hakkas saabuma õhtu. Aed oli päevasest päikesest köetud, kuid mitte enam palav. Siin liikus ringi üks kõrberebase moodi kass ja lendasid lisaks koolibridele sinised kiilid. Mängis vaikne kaunis muusika, sest avatud saalis toimus aeglane tantsutund kolmele vanemale inimesele.
Me olime Anahuacalli muuseumis. See on püramiid, mille Diego Rivera ise kujundas. Kuid see koolibridega aed ja ümbritsevad palju avarust ja samas varjulisi kolonaade pakkuv arhitektuuriline kompleks on loodud Mauricio Rocha Iturbide.
