Uhhh, 1. veebruaril oli meie Mehhiko-reisi tipphetk, vähemalt siiamaani 😀 😀 😀 Meil oli tõeline piñata pidu! Meie hoovi lapsed olid seda juba mitu päeva oodanud ja Mika muidugi kõige enam. Kuid kuna meil oli siin külm front (sooja “vaid”…
Mina (kiirustades Mikat tagant): Mika, vamos, vamos!Mika (kaeblikult): Issi, ma ei jõua nii ruttu vamost teha!
Mind valdab siin, Cancúnis, neil siidiselt soojadel õhtutel kui päiksekiired on kuldsed, aknad avatud, hoov täis laste kilkeid ja kojamehe boomboxist kõlab “I like to move it, move it …” see tunne, et ma olen tagasi oma lapsepõlvemaal. Tarieli ütles,…
Siinne turulkäik (Merkado 23) sisaldas kõike, mida ma mõeldes Mehhikole ette kujutasin. Seal olid kõik need värvid, tikandid, mustrid ja elemendid, mida südames kandsin ja ootasin, et millal ometi neid päriselus kohtan. Seesama Frida-sinine ja Frida-roosa värv, … … Mehhiko…
Minu lapsepõlves lapsed mängisid väljas üksinda ja keegi vanematest ei jälginud neid. Tundide ja päevade kaupa. Nüüd on teised ajad ja paljud lapsevanemad (sh ka meie) on palju ettevaatlikumad. Eestis me küll ei julgenud Mikal minna üksinda hoovi mängima ja…
See on ajalooline hetk. Esimest korda Lucky Laika töös valmis mul vanasõnade sarja pilt välismaal. Pilt sellest armasast prantslannas, Tiinast, sai mul valmis juba novembris kui elasime perega Lissabonis, ja oli selles mõttes ka eriline, et tegin ta osaliselt Ipadis…
Mul on lapsepõlvest üks õnnelik mälestus. Isa sõber, kes elas tollel ajal (ehk nõuka ajal) Saksamaal, tõi meile külakostiks kaks paksu tootekataloogi ning kaks pakki küpsist. Miks ta need kataloogid tõi, on praegu küll täiesti arusaamatu, aga siis oli see…
Kui Mehhikosse tulime, siis arvasime, et Mika õpib siin ehk veidi hispaania keelt ja me ikka loodame, et õpib, kuid nüüd alustasime talle hoopis inglise keele õpetamisega. Seda just tulenevalt vajadusest, et ta saaks Sabinaga suhelda. Juba 4-5 päeval oleme…
Nüüd hakkan juba vaikselt ise ka uskuma, et me tõepoolest siia, Mehhikosse, kohale jõudsime 😀 Sest teisel pool maakera pole keegi meist enne käinud ja 3-4 päeva tagasi oli veel maailm veel üsna nihkes ja sürreaalne tunne. Panen kirja mõned…
Oleme nüüd olnud Mehhikos 4,5 päeva ja mõtlesin, et panen kirja esimesed muljed. Nende järgi muidugi ei saa teha mingeid järeldusi – 4,5 päevaga pole võimalik saada aru kohalikust elust ja mõista teise rahvuse omapärasid. Aga siiski mõned mõtted, äkki…
Mika lasteaeda toodi rantšo loomad ja tütreke jagab minuga õhtul muljeid: Seal oli üks sokk, ta oli aktiivne. Ja seal oli kits, ta oli tiine.
Pakime.Jään ikka vahel oma vanu töid vaatama. Tarieli (teisest toast kuuldes, et paberikrabin lakkas): Sorteeri! Ära nostalgeeri!
See oli kõige suuremate muutuste aasta meie arengus inimestena viimase 5 aasta jooksul. Viimane sarnane kogemus oli tütre sünd. Tundub uskumatu, et see kõik toimus meiega ja mahtus ühe aasta sisse. Kõige vabastavam tunne oli tajumine, et me ei vaja…
Mikale meeldib väga rääkida oma väljamõeldud keeles. Usun, et selliste kummaliste sõnade väljamõtlemine on tal geenides. Tarieli nimelt “mõistab” seda keelt ja räägib talle samasuguseid sõnu vastu, samas kui mina nende lingvistilisi vigurdusi rumala näoga pealt kuulan. Siit tulevad parimad…
Järgmine tellimustöö tuli Jürgenilt, kellel on hoiukodust võetud armas kass nimega Nöbi. Kiisu sai endale uues kodus ka uue nime, enne tunti teda kui Röövlitütar Ronjana. Jürgen iseloomustas oma lemmikut aga igati kena viisaka ja rahumeelsena. “Nöbi” seetõttu, et kiisu…