Lapsepõlvest peale on mulle armsaim muinasjutt vendade Grimmide “Lumivalgeke”, seda suuresti just Siima Škopi loodud karakteri tõttu. Selle andeka kunstniku raamitud pilt kahvatust ja süsimustade juustega neiust seisis vanal raadioaparaadil, otse mu voodipäitsis. Kogu lapsepõlve oli see esimene kujutis, mida…
Mul on luksus joonistada täpselt seda, mida ise soovin. Kui teen tellimustöid, siis muidugi mitte päris, aga enamasti on mul vabad käed. Armastan oma tööd väga ja vahel teen ma mõne pildi ka kingituseks. Siin on just selline pilt, ühele…
Meie naabriks on naine, kelle nimi on Ia. Sellest tuleb jutuks, et me kaalusime ühe Mika nimevariandina ka sama lühikest nime – Io. Mika (ringi hüpates ja üsna raevukalt): Ei, ei, ei – see pole minu stiil!!! Nõustume – ta…
Üks mu ümbermaailmareisil käinud hea tuttav ütles, et reis muudab sind ka hiljem, peale seda kui teekond ise on juba lõppenud. Olen temaga nõus. Mehhiko on nüüd osa minust ja jääb nii alatiseks. Kuid Mehhiko mõju oli minus juba enne…
Olen oma elus kaua aega olnud sõber, abikaasa, illustraator, koeraomanik .. ja lasteta naine. Siis, 36-aastaselt, olin korraga ema. Kõik need teised rollid on minuga olnud nii kaua aega, et vahel tabab see mind siiani rõõmus-uhke üllatusena ja maailm jääb…
Hola! Saage palun tuttavaks – nemad on senjoor ja senjoriita ninakarud ehk coati mundid. Mehhikos tuntud ja armastatud loomad. Nad on väga sõbralikud ja uudishimulikud, just nagu mehhiklased isegi. Tutvusime nendega juba oma esimestel päevadel Mehhikos, ühes kodulähedases Cancuni pargis,…
Täna on Frida Kahlo 115. sünniaastapäev ja sel puhul on just kohane avaldada postitus, mis mul ammu mõttes olnud. Meie viimane kodu Mexico Citys asus Coyoacanis, Frida Kahlo kodu läheduses. Veel lähemal meile asus temanimeline park. See oli üliarmas väike…
Perekond on Mehhikos väga oluline. Lugesime seda Mexico Citys sealse Antropoloogia muuseumi seinalt, pargis oli viidal kirjas: Viva la Familia ja nägime ning tunnetasime seda enda ümber igapäevaselt. Peale nelja kuud Mehhikos, saame öelda, et reisi lõpupoole alles läks huvitavaks.…
Öö. Tamanupuuvõrast tilgub uniselinnu vaikne hääl. (Cancun, Mehhiko 19.05.22)
Seoses sellega, et meie pere hakkas 2021. aasta lõpus elama rändurielu, reisib meiega koos ka Lucky Laika ja meie looming areneb koos meie reisi kulgemisega, saades mõjutusi kõigist paikadest, kus viibime. Eelmise aasta novembris elasime kuu aega Lissabonis. Seal olles…
Hibiskuseõishõõgub su juustes kui tuli –muinasjutulill. (Cancun, Mehhiko 18.05.22)
Nüüd oleme juba mitu päeva õndsalt kolmekesi koos oma Tallinna üürikodus ja naudime õunapuuõites Kristiinet, mis on kui kevadine Bullerby. Meriemilt kuulsin, et Cancunis on minu lahkumisest saadik vaid vihma sadanud, palju elektrikatkestusi ja orkaanihoiatused ning 25 kraadi. Tundub uskumatu,…
Mõtlesin, et kirjutan postituse sellest, kuidas me kogu perega Mehhikos covidisse jäime, ja kirjutan ka, kuid ühtlasi on see postitus ka ühest inimesest, sõbrast ja nüüd ka minu isiklikust inglist – Meriemist! Nii et nüüdseks põeme kõik covidit, aga Tarieli…
Mika: Emme, kas minus on Mehhiko verd?Mina (arusaamatuses): Eee … ei tohiks nagu olla …Mika (tõsiselt ja asjalikult) Paneb endale plastmassist kandiku moodi asja pähe ja hoiab seda tasakaalus: Aga vaata, kuidas ma saan siis seda teha?!
Eelmise aasta lõpus tegin mitmeid tellimustöid ning avastasin, et need pildid on mul blogis veel avaldamata. Lisaks uued pildid, mis ma sellel aastal teinud olen, sest elu on meil siin nii kirju ja kajastan seda praegu rohkem kui loomingut. Kuid…