Meie teekond Frida Kahlo muuseumisse algas ühel tavalisel, 22. märtsi hommikul. Panime end siiski tavalisest palju pidulikumalt riidesse ja läksime. Olen Fridat, tema elu ja töid imetlenud juba oma 20ndest eluaastatest saadik. Sellest hetkest saadik, mil EKA raamatukogus peale loengus…
Teen ühe kiire postituse, mis on rohkem nagu päeva kirjapanek logiraamatusse.Rahulik ärkamine ja mõnus hommikusöök meie pilvelõhkujas asuvas kodus. Jalutamine parki nimega Revolución. Mika mängib.Jalutamine parki nimega de la China.Taluturg.Armas pere, kelle juures sööme kõrvitasõitega tacosid ja kes teeb meile…
Mika on meie reisi jooksul üsna tubli laps olnud (eriti lendudel ja bussisõitudel ning isegi pikkadel jalakäimistel, mis on tegelikult rasked). Aga vahel tuleb, just igapäevases olemises ja rutiinis, ette ka jonnituju ja mitte sõnakuulamist. Meie Tarieliga vastame sellele siis…
Oleme Tarieliga köögis, Mika on teises toas. Ta aevastab vaikselt. Kuuleme küll, aga oleme mõlemad tegevuses ja ei hüüa talle ”Terviseks!” nagu muidu ikka teeme. Hetk hiljem läheb Tarieli Mika juurde. Mika (rahulikult, aga sarkastiliselt): Ma ei kuulnud, et keegi…
Täna õhtul jõudsime oma suurimate ootustega seotud sihtpaika – Mexico Citysse, Mehhiko pealinna, Frida linna – nagu me seda viimasel ajal Mikaga kutsume 😉 Ja kuna olen siia jõudmist nii palavalt oodanud, siis tahtsin jäädvustada kohe ka oma esimesed muljed.…
Olgu kohe öeldud, et meie peres naistepäeva ei peeta, sest kuigi see on rahvusvaheline pidupäev on sel meie jaoks siiski tugev vene ja nõukogude tunne juures. Lilli võib kinkida naistele aastaringselt, mitte vaid selleks ettenähtud päeval ning üldse võiks kõigil…
Nüüd elame juba neljandat päeva kohas nimega Chan Chemuyil, mis asub Chemuyili küla lähedal. See väike paik omakorda asub Playa del Carmeni ja Tulumi vahel ning siin on rand Xcacel, mida peetakse Mehhiko üheks kaunimaks 🙂 Tänaseks oleme seal rannas…
Uhhh, 1. veebruaril oli meie Mehhiko-reisi tipphetk, vähemalt siiamaani 😀 😀 😀 Meil oli tõeline piñata pidu! Meie hoovi lapsed olid seda juba mitu päeva oodanud ja Mika muidugi kõige enam. Kuid kuna meil oli siin külm front (sooja “vaid”…
Mind valdab siin, Cancúnis, neil siidiselt soojadel õhtutel kui päiksekiired on kuldsed, aknad avatud, hoov täis laste kilkeid ja kojamehe boomboxist kõlab “I like to move it, move it …” see tunne, et ma olen tagasi oma lapsepõlvemaal. Tarieli ütles,…
Siinne turulkäik (Merkado 23) sisaldas kõike, mida ma mõeldes Mehhikole ette kujutasin. Seal olid kõik need värvid, tikandid, mustrid ja elemendid, mida südames kandsin ja ootasin, et millal ometi neid päriselus kohtan. Seesama Frida-sinine ja Frida-roosa värv, … … Mehhiko…
Nüüd hakkan juba vaikselt ise ka uskuma, et me tõepoolest siia, Mehhikosse, kohale jõudsime 😀 Sest teisel pool maakera pole keegi meist enne käinud ja 3-4 päeva tagasi oli veel maailm veel üsna nihkes ja sürreaalne tunne. Panen kirja mõned…
Meil oli just väga-väga-väga ilus jõululaupäeva õhtu. Tundus, et enam ilusamat õhtut kui meil eelmistel jõuludel oli olla ei saa. Aga oli ometi 😀 Kallid inimesed, Sting laulab, jõuluvana, kingitused, lumine õu, ehtes kuusk ja head toidud. Jõuluvana tuli ilma…
… ja tagasi Eestisse jõudmine. Kuusirp oli Portugali tumedas öötaevas poolpikali kui saabusime ja kui lahkusime oli kuu taas sirbiks kahanenud. Ring täis saanud – kuu aega oli just paras, et tajuda üht paika veidi põhjalikumalt. TALLINN VS LISSABONOn üsna…
Viimane päev Lissabonis. Istume Bolti taksosse ja sõidame lennujaama. Taksojuht: Para casa?Mina: Sorry?Taksojuht: Para casa? To home?Mina: Oh…yes, yes…sim, sim.Taksojuht: Italia?Mina (veidi kurvalt): No. Estonia. Naljakas, et meid tihti peetakse itaallaasteks 🙂 Lissabonis pakuti kaks korda, et oleme Itaaliast ja…
Nüüdseks oleme Lissabonis elanud juba umbes kolm nädalat. Kuigi see aeg tundub palju-palju pikem, sest sündmusi ja huvitavaid uusi asju on olnud palju. Ja ma mõtlen tihti Brooke Hamptoni sõnadele: “I am pieces of all places I have been, and…