Tsitaat #148 Emme kätt suudlema

Istume söögilauas, mina võtan tassi kätte. Mika (mõtlikult): Ma arvasin, et sa hakkad emme kätt suudlema, aga sa võtsid teetassi.
Istume söögilauas, mina võtan tassi kätte. Mika (mõtlikult): Ma arvasin, et sa hakkad emme kätt suudlema, aga sa võtsid teetassi.
Olivia läheb välja jalutama, mina jään Mikaga koju. Mõne aja pärast Mika: Issi, nii vaikne on, eks, kui emmet pole?
Mika: Issi, aga miks mesilased ei aevasta, kui nad kogu aeg on õietolmu juures?
Jaapani koi kala avastasin enda jaoks Mehhikos. Nägime neid ühes suures pargis tiikides ujumas ja nad olid ebareaalselt ilusad. Nende kuju, värv ja graatsia lummasid mind ja inspireerisid kohe joonistama. Otsisin kaua sellele uhkele kalale sobivat sõnumit ja lugesin tema kohta…
Mehhikos olles tekkis mõte, et võiks lasta end Tarielil sealsetes rahvarõivastes jäädvustada. Otsisin sobivat kohta ja leidsin ideaalse – Frida pargi. Seal oli imeline betoonkaartest kolonaad, mille alla tekkis lahe valguse ja varju mäng. Siin, Ateenas, tuli ka tahtmine end…
3. novembril 2021 alustasime oma diginomaadide elu. Läksime oma esimesele pikemale (25 päevaks) reisile Portugali. See reis oli nö proovikivi. Olime küll juba leidnud oma korterile ostja ja otsustanud, et hakkame edaspidi veetma välismaal rohkem aega kui Eestis, kuid siiski…
Igal aastal joonistan Mikale tema sünnipäevaks pildi. Sean selle kokku tähtsaimatest hetkedest tema elus sel aastal. Mika sai 24. juunil 5-aastaseks ja peaagu pool sellest tema eluaastast veetis ta koos meiega Mehhikos. Nagu meilegi läks Mehhiko väga hinge ja on…
Mulle meeldisid väga need kaks nädalat, mis me veetsime oma Budapestis. Seal on väga palju väga ilusat arhitektuuri ja me tiirutasime seal linnas nii palju ringi kui jaksasime. Esimese nädala ilmad soosisid seda eriti, meie saabudes oli sooja lausa 31…
Meie Ateena kodu lähedal, lausa vaid 50 m kaugusel meie välisuksest, on igal esmaspäeval turg. Päris pikk jupp tänavat pannakse kinni hommikust kella kolmeni ja kümned müüjad pakuvad nii riideid-kodutarbeid, kui ka söögikaupa. Enamus kaubast on väga soodsate hindadega ja…
Kuuleme lahtisest aknast beebi kisa. Mika: Issand! Mina küll last ei taha. Meest tahan, aga last ei taha.Olivia: Saab ka nii.Mika (üllatunult): Saab ve?
Terjer Lucase rõivastasin parun Münchhauseniks. On vaid omaniku teada, miks see koer just sellist tegelaskuju esindab. Igal juhul teeb mundri kandmine iga looma ühtaegu kuidagi asjalikuks ja samas armsaks. Seega sobib pildi pealkirjaks hästi Terry Pratcheti lause: “It’s not worth…
Mika räägib oma nägemusest erinevatest riikidest: Kreeka on sidrunid, laimid ja kassid. Mehhiko on mangod, nopalesed ja koerad.
Mika: Issi, ma armastan sind hullult!Mina: Tohoh, lausa hullult?Mika: Jaa! Sina ju mind ka?Mina: Ikka!
Arutame Oliviaga, kas läheme tänase tuulise ilmaga mäkke ronima, nagu plaanisime eile. Olivia: Mäkke vist ei hakka täna minema?Mika (vaimustunult): Kas lähme Mäkki?
Suvel kinkis Olivia õde Diana meile Roosi Photography kinkekaardi. Ideaalne kingitus perele, kes armastab ennast pildistada! Lokatsiooniks valisime Telliskivi ja ühel ilusal ning soojal suveõhtul sai Maarika Roosi abiga tehtud suur hulk ilusaid fotosid. Siin mõned nendest: Tegime mõned fotod…