Jõudsime täna oma teise koju Mexico Citys. See asub 20. korrusel ja siit avanev vaade reaalselt lööb hinge kinni. Me Tarieliga oleme läbi ja lõhki linnainimesed. Meile meeldib linna tempokas vibe, kuuma asfalti lõhn ja muidugi öine tuledes linn. No…
Mika: Issi, ma armastan sind!Mina: Mina ka sind, kallis!Mika: Issi, aga kui sa mind armastad, kas sa siis emmet ka armastad?Mina: Muidugi, ikka armastan.Mika: Uhti! (see on Mika sõna, mida ta kasutab kergendustunde puhul)
Mika on meie reisi jooksul üsna tubli laps olnud (eriti lendudel ja bussisõitudel ning isegi pikkadel jalakäimistel, mis on tegelikult rasked). Aga vahel tuleb, just igapäevases olemises ja rutiinis, ette ka jonnituju ja mitte sõnakuulamist. Meie Tarieliga vastame sellele siis…
Oleme Tarieliga köögis, Mika on teises toas. Ta aevastab vaikselt. Kuuleme küll, aga oleme mõlemad tegevuses ja ei hüüa talle ”Terviseks!” nagu muidu ikka teeme. Hetk hiljem läheb Tarieli Mika juurde. Mika (rahulikult, aga sarkastiliselt): Ma ei kuulnud, et keegi…
Täna õhtul jõudsime oma suurimate ootustega seotud sihtpaika – Mexico Citysse, Mehhiko pealinna, Frida linna – nagu me seda viimasel ajal Mikaga kutsume 😉 Ja kuna olen siia jõudmist nii palavalt oodanud, siis tahtsin jäädvustada kohe ka oma esimesed muljed.…
Alustasin selle postituse kirjutamist juba 22. veebruaril, kuid paar päeva hiljem algas Ukraina sõda ja kogu see blogipidamine ja piltide jagamine Instas tundus nii kohatu ja tähtsusetu. Praeguseks on sõja algusest möödas peaaegu kolm nädalat ja leidsin endas piisavalt jõudu,…
Räägime Oliviaga sõjast Ukrainas ja poliitilisest olukorrast. Jutu sees kõlab sõna “Lääs”. Mika: Läätsed?Meie: Ei, mitte läätsed. Lääs.Mika (kelmikalt): Läätsed….Meie: Lääs. Nagu ida.Mika (rõõmsalt): Idud! Läätsed ja idud!
Olgu kohe öeldud, et meie peres naistepäeva ei peeta, sest kuigi see on rahvusvaheline pidupäev on sel meie jaoks siiski tugev vene ja nõukogude tunne juures. Lilli võib kinkida naistele aastaringselt, mitte vaid selleks ettenähtud päeval ning üldse võiks kõigil…
Mõnikord langevad kõik asjad justkui iseenesest ideaalselt kokku. Nagu meie Vanasõna sarja teine raamat. See kujunes nii kergelt kiirelt ja sujuvalt justkui liblika tiiva puudutus. Just sellised asjad ongi elus nii lahedad kui on tunne, et juhuseid pole olemas nagu…
Alles hakkas tunduma, et see pandeemia jama liigub mingi rahunemise suunas ja lõpuks ometi saavad inimesed hakata normaalselt elama, kui järjekordne ports paska lendas ventikasse. Elu ongi ju liiga ilus ja igav ning meil on vaja teravamaid tundeid ja adrenaliini.…
Guugeldades Yucatani poolsaare kohta, jäävad lisaks väga populaarsetele randadele (Cancuni, Playa del Carmeni, Akumali ja Tulumi rannad) silma kolm sihtkohta: kollane linn Izamal, Chichen Itza püramiid (üks maailma seitsmest imest) ning roosad järved Las Coloradases. Otsustasime käia kõiges kolmes ja…
Kuidagi loomulikult kujunes nii, et Tarieli tahtis kirjutada meie (st kohast, kus elame), ja mina meie kõrvalkülakesest. Minu jaoks on just see kohalik külake armsam, huvitavam ja hubasem. Ja isegi sealne kohatine räpakus kuidagi aus 🙂 Enamus mehhiklasi, kes meile…
Eile oli minu Mehhiko kodukontoris eriti mõnus tööpäev. Mulle toodi nimelt avatud ja joogivalmis kookospähkel otse koju, ilma et ma oleks seda tellinud 😀 Joonistasin parasjagu kui kuulsin akna taga mingit kopsimist, piilusin aknast ja nägin, et mehed võtavad kookospähkleid…
Ammu oli mõte, et elevant võiks olla vanasõnade sarja tegelane. Ühel ilusal päeval kirjutas meile Kadri ning soovis pilti just elevandist. Ta kirjutas ka, milline eriline lugu tema jaoks selle loomaga seostub. Kadri on kolme lapse ema. Oma esimest last oodates…
Söön Mikaga kohvikus pannkooke. Tavalisest kolmesest portsust jääb mulle kaks tükki, kuna Olivia jäi koju. Mina: Ma söön täna kaks, sina sööd ühe. Siis ma täna enam magustoitu ei söö.Mika: Sa võid õhtul ikka süüa.Mina: Ei, ma ei saa süüa.…