Emme, ära virise!
Oleme bussiga teel Riiga. Aitan Mikal wc-s käia. Põrand on märg ja buss kõigub. Ütlen Mikale, et bussis on veidi raskem wc-s käia.Mika (karmilt): Emme, ära virise nagu kass oleks mind ära söönud!
Oleme bussiga teel Riiga. Aitan Mikal wc-s käia. Põrand on märg ja buss kõigub. Ütlen Mikale, et bussis on veidi raskem wc-s käia.Mika (karmilt): Emme, ära virise nagu kass oleks mind ära söönud!
Reisidel mulle väga meeldib vaadata kohalikku tänavakunsti. Nagu iga kunstiliigi puhul, võib ka graffitis leida näiteid töödest, mis on valminud arvestades viimaseid trende ja sarnases stiilis töid leidub igas maailma nurgas. Samas igas riigis on ka vastava koha kultuuritaustaga töid,…
Üks mu ümbermaailmareisil käinud hea tuttav ütles, et reis muudab sind ka hiljem, peale seda kui teekond ise on juba lõppenud. Olen temaga nõus. Mehhiko on nüüd osa minust ja jääb nii alatiseks. Kuid Mehhiko mõju oli minus juba enne…
Hola! Saage palun tuttavaks – nemad on senjoor ja senjoriita ninakarud ehk coati mundid. Mehhikos tuntud ja armastatud loomad. Nad on väga sõbralikud ja uudishimulikud, just nagu mehhiklased isegi. Tutvusime nendega juba oma esimestel päevadel Mehhikos, ühes kodulähedases Cancuni pargis,…
Perekond on Mehhikos väga oluline. Lugesime seda Mexico Citys sealse Antropoloogia muuseumi seinalt, pargis oli viidal kirjas: Viva la Familia ja nägime ning tunnetasime seda enda ümber igapäevaselt. Peale nelja kuud Mehhikos, saame öelda, et reisi lõpupoole alles läks huvitavaks.…
Öö. Tamanupuuvõrast tilgub uniselinnu vaikne hääl. (Cancun, Mehhiko 19.05.22)
Seoses sellega, et meie pere hakkas 2021. aasta lõpus elama rändurielu, reisib meiega koos ka Lucky Laika ja meie looming areneb koos meie reisi kulgemisega, saades mõjutusi kõigist paikadest, kus viibime. Eelmise aasta novembris elasime kuu aega Lissabonis. Seal olles…
Nüüd oleme juba mitu päeva õndsalt kolmekesi koos oma Tallinna üürikodus ja naudime õunapuuõites Kristiinet, mis on kui kevadine Bullerby. Meriemilt kuulsin, et Cancunis on minu lahkumisest saadik vaid vihma sadanud, palju elektrikatkestusi ja orkaanihoiatused ning 25 kraadi. Tundub uskumatu,…
Mõtlesin, et kirjutan postituse sellest, kuidas me kogu perega Mehhikos covidisse jäime, ja kirjutan ka, kuid ühtlasi on see postitus ka ühest inimesest, sõbrast ja nüüd ka minu isiklikust inglist – Meriemist! Nii et nüüdseks põeme kõik covidit, aga Tarieli…
Mika: Emme, kas minus on Mehhiko verd?Mina (arusaamatuses): Eee … ei tohiks nagu olla …Mika (tõsiselt ja asjalikult) Paneb endale plastmassist kandiku moodi asja pähe ja hoiab seda tasakaalus: Aga vaata, kuidas ma saan siis seda teha?!
Mika on siin nende kolme ja poole kuu jooksul läbi teinud meeletu arengu. Loomulikult oleks ta arenenud ka Eestis, aga kindlasti rahulikumas tempos ja rohkem nö oma mullis, oma harjumuspärases keskkonnas. Aga siin kohtab ta igal sammul midagi uut. Peaaegu…
See postitus tuleb nüüd suure hilinemisega, kuid ma ei hakka teksti muutma, kirjutasin selle osaliselt veel San Cristobalis olles, 28. veebr – 6. märts.Leidsime Tarieliga enne tänast, et oleme chipid – so midagi hipi ja tavalise inimese vahepealset. Aga täna…
Täna õhtul on nii pidulik tunne. Mexico Citys sajab. Sajab korralikku tihedate vihmahoogudega äiksevihma. Oleme nüüdseks elanud Mehhiko pealinnas juba üle kuu aja ja see on esimene korralik vihm. Varem on vaid paaril päeval veidi tibutanud, nii et linn on…
Peale Cancuni ja Chan Cehmuyili lendasime Chiapase osariiki. Maandusime kolmeks päevaks osariigi pealinna Tuxtla Gutiérrezesse, seejärel veetsime veidi üle nädala San Cristóbal de las Casases ning siis tulime veel umbes nädalaks Tuxtlasse. Olivia kirjutab peagi San Cristobalist, aga mina võtan…
Reisi kõige lahedamad hetked on need, kui satud mingisse olukorda, mida ei osanud planeerida ja mis armsalt üllatab sind. Näiteks hommikul jalutasime läbi pargi, kus juhuslikult avastasime väikese laada, võtsime väikese taco ja tädi, nähes kui kiiresti taco kadus meie…