Tsitaat #128 Coolid

Arutlen Oliviaga meie üürikodu naabreid, et kui coolid nad on – ise jube vanad, aga sõidavad ringi helesinise Mini Cooperiga. Mika tagaistmelt: Me küll nii coolid pole!
Arutlen Oliviaga meie üürikodu naabreid, et kui coolid nad on – ise jube vanad, aga sõidavad ringi helesinise Mini Cooperiga. Mika tagaistmelt: Me küll nii coolid pole!
Sõidan Mikaga, autoraadiost tuleb vana Ace of Base’i hitt: “…All that she wants is another baby”Mika: Issi, kas tädi laulab sellest, et tahab endale uut last?
Olen oma elus kaua aega olnud sõber, abikaasa, illustraator, koeraomanik .. ja lasteta naine. Siis, 36-aastaselt, olin korraga ema. Kõik need teised rollid on minuga olnud nii kaua aega, et vahel tabab see mind siiani rõõmus-uhke üllatusena ja maailm jääb…
Mina ja Olivia veel pikutame hommikul voodis. Mika juba üleval ja hõikab mulle magamistoa ukselt: Issi, tule ruttu, me peame emmele üllatuse tegema!Mina: Oota nüüd, las ma panen trussikud jalga.Mika: Kui tähtsad need trussikud ikka on!
Hola! Saage palun tuttavaks – nemad on senjoor ja senjoriita ninakarud ehk coati mundid. Mehhikos tuntud ja armastatud loomad. Nad on väga sõbralikud ja uudishimulikud, just nagu mehhiklased isegi. Tutvusime nendega juba oma esimestel päevadel Mehhikos, ühes kodulähedases Cancuni pargis,…
Esiplaanil õnnelik Mika söögikoha mängunurgas. Tagaplaanil sularahaautomaat klaasukse taga, mida Mika proovis avada Mina: Mika, kuidas sul siin mängunurgas läheb?Mika: Hästi. Seda raudkasti ei saanud lahti. Proovisin.Mina: Mis kasti?Mika: Seda seal.Mina:
Täna on Frida Kahlo 115. sünniaastapäev ja sel puhul on just kohane avaldada postitus, mis mul ammu mõttes olnud. Meie viimane kodu Mexico Citys asus Coyoacanis, Frida Kahlo kodu läheduses. Veel lähemal meile asus temanimeline park. See oli üliarmas väike…
Perekond on Mehhikos väga oluline. Lugesime seda Mexico Citys sealse Antropoloogia muuseumi seinalt, pargis oli viidal kirjas: Viva la Familia ja nägime ning tunnetasime seda enda ümber igapäevaselt. Peale nelja kuud Mehhikos, saame öelda, et reisi lõpupoole alles läks huvitavaks.…
Mika: See kuri prillidega poiss ajas mind ja Gerdat taga talvel, kui olime kelgumäel.Mina: Jah? Mis ta tahtis teist siis?Mika: Võibolla meie armastust?Mina: Teie armastust?Mika: Nujah, see, mis meie peal on.Mina: Teie peal?Mika: Jah, meie ilu.
Mika vaatab ennast peeglist: Parem, kui ma arvasin!
Autorendifirma proua: Auto on teie jaoks valmis homme.Mina: Igaks juhuks täpsustan üle, kas auto on ikka punast värvi? Mu pisitütar soovis punast autot.Autorendifirma proua: Jaa, auto on punane. Kuna sõidukit hakkab kasutama ka Teie tütar siis tuleb teine kasutaja samuti…
Öö. Tamanupuuvõrast tilgub uniselinnu vaikne hääl. (Cancun, Mehhiko 19.05.22)
Seoses sellega, et meie pere hakkas 2021. aasta lõpus elama rändurielu, reisib meiega koos ka Lucky Laika ja meie looming areneb koos meie reisi kulgemisega, saades mõjutusi kõigist paikadest, kus viibime. Eelmise aasta novembris elasime kuu aega Lissabonis. Seal olles…
Mika räägib mulle oma pildist: Ja siin on salatimasin. Need teravad asjad on matšalkad.Mina: Eee…matšalkad?Mika: Jah, nuuh need, millega kookost lõigatakse. Matšalkad.Mina: Aaa…matšeetesid mõtled?Mika: Jah, just, matšeeted!
Teen arvutiga tööd ja üks asi ei taha kuidagi õnnestuda. Kõrval istub Mika, kes näeb minu frustratsiooni ja ütleb: “Issi, võta rahustuseks üks viinamari”.