Reisipilte sorteerides ilmus eredana üks mälestus. See on Mexico Cityst. Ajast, mil elasime ühes kõrghoones. Nimelt oli seal nelja kõrghoone peale üks ühine sisehoov, kus olid laste mänguväljakud, puitlaudisega kõnniteed, betoonkastides kasvavad kõrrepuhmad ja madalad puud. See suletud sisehoov ja…
Arutleme Mika homset hambaarsti aega.Olivia: Nii, 10.45, mees on su hambaarst.Mika (pettunult): Mees? Oeh.Mina: Miks need mehed siis viletsamad on? Põhjenda.Mika: NAI-SED ON KAU-NI-MAD!
Eelmise aasta suvel pildistas sõber Elina Sildre meie pere tegevusi ühe päeva jooksul – fotojäädvustused ilmusid postituses “Üks suvine päev meie elust”. Meile väga meeldis selline fotosessiooni formaat – sai korraga palju ilusaid fotosid, mis polnud lavastatud, vaid kajastasid meie…
Olles nüüd üle aasta elanud soojas kliimas, toon välja nii Eesti kui ka sooja kliimaga riikide plussid ja miinused. Seda muidugi enda vaatevinklist. Eestis olemise plussid ehk millest ma eemal olles puudust tunnen:– eestikeelne kirjandus ja raamatukogus viibimine 🙂 Ma…
Kitsas vannitoas kõik kolmekesi. Mika: Kaks peput minu ees. Küll on ilus vaade!
Mõni pilt nagu ise tuleb kergelt ja kiirelt südamest ja käest ja pliiatsist välja ja korraga kõik klapib. Hakkasin tegelikult valget lumepilti joonistama ja vaatasin sellega seoses polaarrebase pilte, kui äkki tanutihase fotot nägin. Ta jäi mulle silma armsate turris…
Elasime Ateenas kaks ja pool kuud ja selle aja jooksul peatusime kolmes erinevas korteris, mis asusid linna erinevates piirkondades. Lapsega reisides oleme aru saanud, et just selliselt saame linnast parema ülevaate, sest tema väiksed jalad on küll väga vaprad, kuid…
Meisterdan Mikaga ja nõel kukub põrandale. Leian selle vaid Mika abiga. Mika (pomisedes omaette): Vana mees ei näe enam hästi.
Tarieli on mu suurim õnn, mu igavene naerutaja, parim sõber ja elu armastus. Ta on alati olemas, hoolimas ja hoidmas. Talle meeldib teha suuri ja kalleid žeste – rentida laev, limusiin ja restoran, et mu kätt paluda või sõita Londonisse, et ma…
Mika vaatab pealt, kuidas Olivia töötab: Mida? Sa jälle maalid ve?
Istume söögilauas, mina võtan tassi kätte. Mika (mõtlikult): Ma arvasin, et sa hakkad emme kätt suudlema, aga sa võtsid teetassi.
Olivia läheb välja jalutama, mina jään Mikaga koju. Mõne aja pärast Mika: Issi, nii vaikne on, eks, kui emmet pole?
Mika: Issi, aga miks mesilased ei aevasta, kui nad kogu aeg on õietolmu juures?
Jaapani koi kala avastasin enda jaoks Mehhikos. Nägime neid ühes suures pargis tiikides ujumas ja nad olid ebareaalselt ilusad. Nende kuju, värv ja graatsia lummasid mind ja inspireerisid kohe joonistama. Otsisin kaua sellele uhkele kalale sobivat sõnumit ja lugesin tema kohta…
Mehhikos olles tekkis mõte, et võiks lasta end Tarielil sealsetes rahvarõivastes jäädvustada. Otsisin sobivat kohta ja leidsin ideaalse – Frida pargi. Seal oli imeline betoonkaartest kolonaad, mille alla tekkis lahe valguse ja varju mäng. Siin, Ateenas, tuli ka tahtmine end…