Tsitaat #165 Jura, aga maitseb
Mika sööb kahtlase väärtusega mahlapulka.Mina: See on ikka mingi täielik jura.Mika (noogutades): On küll jura…aga mulle maitseb!
Mika sööb kahtlase väärtusega mahlapulka.Mina: See on ikka mingi täielik jura.Mika (noogutades): On küll jura…aga mulle maitseb!
Vahepeal joonistasin ka ühe pildi Linnuikebana sarjale. See sari on Vanasõnade sarja kõrval populaarust kogunud ja mul on selle üle nii hea meel. Väiksed värvilised linnukesed taimede, okste ja samblike keskel on mulle nii südamelähedased joonistada. Punarinda olin juba ammu…
Sel suve sukeldusin joonistades mikromaailma, kus elavad lepatriinud, väiksed betta kalad ja teod. Tarieli juba ütles mulle, et ehk joonistad nüüd jälle mõne suurema looma ka. Usun, et teen nii üht kui teist. Leidsin ameeriklasest motivatsioonikõneleja Michael Altshuleri lause –…
Me polnud Oliviaga käinud aastaid mingitel suurtel kontsertitel ja augustis mahtus 8 päeva sisse lausa kaks suurt kontserti. Arvatavasti on suurim põhjus alati olnud see, et ei raatsi kulutada nii palju raha ning motivatsiooni tõmbab alati alla ka mõte sellest,…
Olivia läks õhtul sõbrannadega välja ja meil on issi-tütre õhtu. Need on kujunenud meil selliseks, et ostame midagi maitsvat (seekord burkse ja jäätist) ning vaatame mõnda filmi. Just filmi, mitte animatsiooni. Sest Mika on juba piisavalt suur ja ta on…
Teine Eestis joonistatud pilt valmis meenutades Tai Kuningriiki. Seal meeldisid mulle nii väga kõigis värvitoonides küütlevad väiksed kalad – need olid imeilusaid avatud lilleõisi meenutavad betta kalad. Bettad kodustati esmakordselt 1000 aastat tagasi Tais. Seal aretati neid nende sõjaka iseloomu…
See lepatriinude ja vihmaga pilt oli esimene, mille ma taas koduses Eestis joonistasin. Kauni ladinakeelse nimega Coccinella septempunctata hakkas mu mõttes keerlema. Ta lihtsalt on nii ilus ja armas väike tegelane. Lisaks on tal pea kõigis keeltes ilus nimi, sest inimesed…
Mika: Ma tahan elada 100-aastaseks. Siis ma näen, kuidas mu lapsed kooli lähevad.
Enne kui me sügisel uuele reisile asume, tahaksin veel kirjasõnas ja pildireas jäädvustada ka meie Aasia reisi viimase peatuspunkti – Port Dicksoni, Malaisias. Veetsime selles vaikses India Ookeani Malaka väinas asuvas sadamalinnas kaks nädalat, mis kulgesid rahulikult ja kuldselt enne…
… Sa ihkad elult, mida sul ei ole. Mis teistel näib, see tihti pole nii. Õnn meie mõte, mujalt ta ei tule – ei raskustest meid kurbus välja vii … 21. aug. 1937 Nii elutargad luuleread kirjutas minu tollal 19-aastane…
Mika: Issi ära söö veel, ootame emme ka ära.Mina: Ma ei söögi. Ainult maitsesin.Mika (paitades mu pead): Good boy!
Võtan Mikalt mütsi peast ja juhuslikult tõmban juustest.Mika: Ai!Mina: Oi, vabandust! Kas sai valus?Mika: Jaa, aga pole hullu.Mina: Jaa, pole maailma lõpp.Mika: Jah, pole. Maailma lõpp on siis, kui sa ära sured.
Arvan, et paljudel inimestel on mõni laul või bänd seotud mingi kindla hetke või emotsiooniga elus. Minul on. Ja neid erilisi laule ja hetki on rohkesti. Depeche Mode`ga on neid omakorda isegi mitu. Aga üks, kõige erilisem, sai eilse Tallinnas…
Rasvatihasega pilt oli viimane, mis reisil olles valmis. Joonistasin seda Malaisias, Port Dicksoni vaikses rannikulinnas. Kõige alguses oli Ameerika luuletaja, Maya Angelou, lause – Be a rainbow in someone’s cloud, eesti keeles – Ole vikerkaar kellegi pilves. See ilus mõte…
Sõidame kogu perega autoga. Vahepeal Mika teatab, et ta armastab meid. Olivia vastab, et ka tema armastab Mikat. Mina aga olen hõivatud oma mõtete ja auto juhtimisega ning vestlus libiseb minust mööda. Mika (nõudlikult): Aga sina issi?Mina: Mis?Mika: Kas armastad…